KESKAJA SUVENIIRID: 2018. aastal tuli Tallinna Jahu tänava keskaegse prügila kaevamistel päevavalgele tuhandeid põnevaid leide, sealhulgas mitu tinapliist palverännumärki. Kõigi puhul ei ole teada, millisest palverännusihtkohast need pärinevad. Tartu ülikooli kunstiajaloo professor Anu Mänd võtab ette miniekskursiooni, lugu ilmub koostöös ajakirjaga Horisont.
Ühel palverännumärgil on kujutatud liiliaga lippu ja anumat hoidvat meesfiguuri, ent märgist on säilinud ainult alumine osa. Ka serval paiknev alamsaksakeelne kiri on poolik, seetõttu ei olnud võimalik seda identifitseerida.
Palverännumärgid on tänases mõistes suveniirid
Alles 2023. aasta lõpus, kui valmistati ette näitust Nigulistes, õnnestus kindlaks teha, et samalaadne, kuid mõnevõrra terviklikum märk on leitud Estonia pst 7 kaevamistelt. Kahe märgi peale kokku õnnestus taastada neil paiknev tekst, mis tõlkes kõlab “Guncelinus, Schwerini krahv. Riia Püha Vere märk”. Seega on need suveniirid omandanud Riia toomkirikus paiknenud Püha Vere reliikvia juurde rännanud palverändurid, kes tõenäoliselt olid pärit Tallinnast.
Tegemist on erakordse avastusega, sest teadaolevalt ei ole selliseid märke mujalt Euroopast leitud. Seni oli keskaegselt Liivimaalt (praeguse Eesti ja Läti alalt) teada vaid üks 13. sajandi lõpus Riias valmistatud märgitüüp, mis kujutab neitsi Maarjat ja mida ümbritseb tekst “Püha Maarja Liivimaal pattude andeksandmise märk”. Hiliskeskajal sellisest üldisest märgist nähtavasti enam ei piisanud, sest Tallinna leiud, mis kujunduse ja leiukonteksti põhjal pärinevad 15. sajandi teisest poolest, osutavad, et Riia toomkiriku ühel tähtsamal reliikvial oli oma märk. Kas suveniire on toodetud teisteski siinsetes palverännukohtades, näiteks Vastseliina linnuses või Pirita kloostris, ei ole paraku teada.
Ka toona vahetati suveniire
Palverände Riia Püha Vere reliikvia juurde on kirjalikes allikates nimetatud juba 14. sajandi lõpus. Reliikviat hoiti kullast (ilmselt siiski kullatud hõbedast) ja pärlitega kaunistatud monstrantsis. See oli eriline nõu, kus hoiti kas pühitsetud armulaualeiba või reliikviat. Võib arvata, et ka palverännumärkidel kujutatud anum, millest on säilinud vaid kõrge tüvesega jalg, on olnud monstrants.
Ent miks on Riia märgil jäädvustatud Schwerini krahv Gunzelin? Riia ja Schwerini vahelisi sidemeid uurides tulid päevavalgele põnevad faktid. Schwerini toomkirikus paiknes keskajal Püha Vere reliikvia, mille oli 1222. aastal annetanud krahv Gunzelin I poeg Heinrich I. Suure tõuke austada Püha Verd andis Heinrichi poeg krahv Gunzelin III, kes sidus Kristuse vere austuse Schwerinis oma perekonna mälestamisega. Gunzelin III käis ristisõdijana Liivimaal ja tema poeg Johannes valiti 1294. aastal Riia peapiiskopiks. Johannese ametiajal, umbkaudu 13. sajandi lõpus, annetati Schwerini toomkirikule tükike Riia toomkiriku Püha Risti reliikviast.
Ilmselt reliikviaid toona jagati ja vahetati ning osake Schwerini Püha Vere reliikviast jõudis vastutasuks Riiga. Schwerini ja Riia vaheliste isiklike ja poliitiliste sidemetega saabki selgitada, miks on palverännumärkidel kujutatud monstrantsi ja lippu hoidvat krahv Gunzelini. Nii Riia kui ka Schwerini Püha Vere reliikvia hävitati reformatsiooni käigus, hääbus ka sajandeid kestnud palverännutava.
