Põhiasjad kõigepealt. Üks ilus soov kooliaasta alguseks.
Õpetajatele – et oleks õpilasi. Õpilastele – et jaguks õpetajaid. Igaühele eraldi – et algaval õppeaastal avastaks Te endale vähemalt ühe uue ja huvitava fakti või tegevuse!
Nagu kõik teavad, on eelarvega jama. Sealhulgas ka Haridus- ning teadusministeeriumi omaga. Ütle, millal oli kusagil riigis viimati selline situatsioon, et haridusminister pidi hakkama koolilõuna ministriks?
Küsimus on kaunis tabav. Arusaadavalt on täis kõht õpilase truu liitlane, aga haridussüsteemi põhiküsimuseks kõhutäitmine üldjuhul pole. See on ikka rohkem sotsiaaltoetus või siis sisuliselt tervisliku toitumise küsimus. On halb, et see raha konkureerib õpetajate palkade, kõrgkoolitellimuse, teadusrahade ja muude põhikulutustega. Õpilaste tasuta toitlustamist kui tervisliku toitumise harjumuse tekitamise võimalust pean ma muidugi tähtsaks, aga kahjuks kiideti see vahepeal tõesti peamiseks haridusküsimuseks ja liideti just meie ministeeriumi eelarvega, mis ei ole õige.
Mida teha inimestega, kes kangekaelselt väidavad, et Maa ei ole kerakujuline ega tiirle ümber Päikese?
Tegelikkuses ei ole ma selliseid inimesi kohanud. Neid muidugi on, kes teavad, et Maa tiirleb ümber Päikese, kuid samas arvavad, et Päike omakorda tiirleb ümber nende isikliku naba.
Miks käib meil pidevalt nutt ja hala, et õpetaja tööd ei väärtustata?
Õpetajate palka võib kehvaks pidada seetõttu, et selle tase ei tekita kindlust, et just need kõige paremad õpetajad kooli püsima jäävad. Neid meelitatakse ju mujale ka. Lisaks sellele kiidab kahjuks osa ühiskonnast ikkagi vaikides kaasa, kui mõni “täitsamees” käib õpetaja peale kaebamas, justkui oleks see teda karistades vaesekesele liiga teinud. Tegelikkuses vajaks pealekaebaja veel hoopis tõsisemat nahutamist.
Kas Eestis ei toimu mitte kõrghariduse üleväärtustamine, mis jätab oskustööd justkui varju?
Hambaarsti töö on ka oskustöö. Ja alla kõrghariduseta arsti näiteks mina hea meelega oma hambarea kallale nikerdama ei laseks. Muidugi kasutab suur osa tudengeid ülikoolis käimist lapsepõlve pikendamiseks ja seda tunnikontrollide ja vaid kirjalike eksamite tasemele keskkoolistunud kõrgkoolid neile ka võimaldavad. Osast saavadki “masstootmise” pinnapealsuse ohvrid ja neil läheb elus hoopis hapramini, kui korralike oskustega kutsekoolist tööle läinud asjatundjatel. Püüan edaspidi nii korraldada, et valikukoht oleks peale põhikooli lõpetamist, kus kõigil tuleks korra rahulikult mõelda, kas ikka kõikvõimalikud teadused gümnaasiumis ja ülikoolis huvi pakuvad või oleks igati loomulikum kutsekooli minna.
Mis oli viimane asi, mida ise õppisid?
Just praegu harjutasin sõprade juures hiina moodi pulkadega söömist.
Kes õpetas?
Peeter, kes veetis kaks nädalat olümpialinnas.
Millise loovega sa puhkehetkel tegeled? Äkki maalid, luuletad või tõmbad lõõtsa?
Minu hobiks on kasutada kodust aega lastega tegelemiseks. Selle käigus tuleb ette väga mitmekesiseid ülesandeid, välja arvatud vaid lõõtsa tõmbamine.
Sa oled korduvalt öelnud, et pedagoogina pead asju alati üle kordama. Kas tunned ennast mõnikord targana, kes õpetab idikaid?
Vastupidi, – kui kolleeg või õpilane või sõber või vaenlane ei saa aru, mida olen tahtnud selgitada, on see minu süü, sest olen järelikult valinud vale meetodi! Tuleb aga otsast alata…
Sinu eredaim mälestus Vene sõjaväest?
Ise ma seal kahte aastat ei teeninudki – tegin ülikooli juures läbi nn. sõjalise algõpetuse pikaajalised kursused ja käisin Klaipeda lähedal sõjaväelaagris. Aga lapsepõlv möödus mul Tallinnas Järvel vene sõjaväeosade vahetus naabruses, mil mõnikord ikka valvas tunnimees ähvardas naljatamisi öösel üksikult tänavat mööda tulnud poisse tulistada. Üldjuhul oligi see ainult “nali”. Ise imestasin kõige rohkem, kui meie maja akna alt mööda marssis talvel Järve metsa poole ikka mõni rühm, kõigil kaks valget lauda õlal. Räägiti, et nad ise pidasid neid suuskadeks.
Mida sa praegu loed?
Mari Tarandi “Ajapildi sees”.
Soovita kasvavale noorsoole üks lahe meelelahutuskoht kus ka ise käid. Ja ära hakka rääkima raamatukogudest, sest pean ikka silmas vaba aega.
Metsa seenele!
Millal oli sul viimati piisavalt sularaha?
Täna just suutsin maksta Võsul “O” kõrtsis kõigi pereliikmete eest.
Kelle pilt võiks olla inimesel rahakoti vahel?
Oma laste pildid. Asjalikumalt öeldes aga võiks olla neli Koidulat ja kolm Tammsaaret.