PUHAS HÜGIEEN, MITTE KUIVPELDIK! KesKus palus vannituppa Kristen Michali, reformarite Tallinna linnapeakandidaadi. Michal arutleb paljudele armsaks saanud ja koduste batsillidega kaetud Tallinna vana munitsipaalhambaharja üldomaduste üle ning arvab, et aeg oleks uue järele tatsata, kui katku jääda ei soovi.
Alustagem ilmsest. Stomatoloogid soovitavad hambaharja vahetada teatud sagedusega. Peale detektiiv Monki ja Sven Mikseri pole vist keegi nii kohusetundlikult kompulsiivne, et seda täpselt kolme kuu järel teeks.*
Ühesõnaga, enamik meist muidugi ei vaheta harja õigel ajal välja. Aus olles: vahetatakse siis, kui hambaharja harjased vajuvad täiesti ära. Kõvema biitsepsiga meestel ilmselt on selleks ajaks ammu mõni harjas puudu. Lõputult ei saa isegi nemad sellega nühkida, varrega tõhusalt hambaid ei harja.
Sama ilmne on asi Tallinnas. Linnavalitsus vajab vahetamist. Isegi kui mõni turris vunts üritab veel midagi moepärast ära teha, on selge, et oma tööd ei suudeta enam meeskonnana toimetada. Tänase vinduva seltskonna kohta pole vaja rohkem midagi öelda. Kõik klaar, ütlevad ka minu tuttavad. Küsimus on selles, mis on tulevikuplaan.
Tallinna–Helsingi püsiühendus ja arenev tulevikulinn
Lühidalt, meil on siin ideed, vana batsille täis hambaharjaga pole mõtet jamada. Üks lausa selline, et teostumisel saab nooremgi põlvkond tunda, mis tunne on ootamatult muutunud keskkonnas elada. Vanemad saavad avada uue arveldusarve, sest eelmine saab täis – nagu 90ndatel, sest jõukus kasvab.
Teeme Tallinna–Helsingi tunneli. Loome Põhjala kaksikpealinna. Tänase vähem kui miljoni inimese asemel oleks Tallinnast kahetunnise liikumise kaugusel 4,7 miljonit inimest. Ettevõtlikule inimesele on see 4,7 miljonit klienti, juurdepääs Soome kapitalile ja tööjõuturg, mis on atraktiivne. Partner või asjatundja, kes tuleb lennukiga Tallinnasse või Helsingisse, on 30 minutiga kaksikpealinna teises osas. Kuuega, kui ehitame Hyperloopi.
Tallinna–Helsingi kaksikpealinn, Talsinki või Hellinn, kasvatab mõlema riigi SKPd 0,5–3%. See on esialgne hinnang. Tunnetuse loomiseks: Eesti kaitsekulud on 2% SKPst. Visualiseerige, mis juhtub, kui ühendada kaks majandusruumi. Kui suurem, jõukam Soome ruum liidetakse Eestiga, mis on kiiresti arenev, ettevõtlik, e-maailmas kodus ja januneb uute võimaluste järele?
Mina, tulevane pensionär
Mulle kui näiteks tulevasele pensionärile tähendab kiirem majanduse kasvamine, et Tallinna linna võimete piir ei ole mitte aastas 100 eurot toetust, vaid minuealine tulevane pensionär saab sellest iga kuu 100 eurot kasu. Pea kümme aastat kestev ehitus maksumusega 9–13 miljardit jätab juba varem mõlema riigi majandusse positiivse jälje. Võrdlusena olgu toodud, et majandusministrina käivitasin sel aastal algava vaba Eesti ajaloo suurima tee-ehituse, Tallinna–Tartu maantee Mäoni neljarajaliseks maksumusega „vaid“ 170 miljonit eurot.
Plaane on veel. Kaja Kallas pakkus välja idee, kuidas saada kõik nutiseadmega linnakodanikud appi linna rahaasju kontrollima. Reaalselt kasutatav võimalus, mille abil saaks lõpuks selgemaks, mis ja kui palju Tallinnas maksab. Lähete mõne koolimaja juurde ja saate teada, kui palju maksab linn teenuse eest, mida saaks tegelikult odavamalt, kui pakkudes minigarhi** ettevõttele pea 200% tulukust. Muuseas, kui arvate, et tulukuses on numbriviga, siis ei ole. Lihtsalt lambad, need oleme meie, linnakodanikud.
Aga positiivsele lainele tagasi. Yoko Alender koos kolleegidega joonistab plaani, kuidas juba lähiaastail teha trammiliinid Haaberstisse, Mustamäele, Lasnamäele ja Piritale. Hüpe ühistranspordi kvaliteedis tähendab omakorda vähem vajadust oma autoga sõita. Tasutud tasuta transpordi jutt on lisanud reisijaid vaid 1,2%. Sedagi jalakäijate arvelt. Autos istutud aeg on mõnes kohas isegi kuni kolmandiku võrra pikem. Uus kvaliteet transpordis annab hinnanguliselt igaühele veerandi palgast kokkuhoidu. Seda on palju, kuid eestlase autolembust arvestades võib neid numbreid uskuda.
Tulevikuta vannituba või tuleviku vannituba?
Ideid on palju, aga hammaste pesemine sõltub ikka sellest pagana harjast. Kõik valikutes taandub lõpuks sellele, millist linna me näha tahame ja kaugele vaatame – neli aastat või 15, 30 aastat? Mina tahan näha Tallinna tuleviku linnana. Linnana, kuhu tasub tulla ning kus juhid vaatavad 15 ja 30 aasta kaugusele või kaugemale, sest näevad oma lapselapsi siin kasvamas. Kus noorem põlvkond saab öelda kõhkluseta „Mina jään“.
Tallinn on tuleviku linn. Innovatsiooni vedur, mitte pidur. Ausa keskkonna tagaja ettevõtjale ja partner loojale, mitte bürokraatlik tujurikkuja. Tallinna ühenduste kvaliteet maailmaga määrab palju sellest, kuidas Eestil tulevikus läheb. Siimkallaslikult küsides, kas oleme isoleeritud soosaar või maailmaga ühenduses suurlinn? Regioonis konkureerime Riiaga investeeringute, talentide ja võimaluste pärast nagu Helsingi Stockholmiga. See annab taas ühe põhjuse luua Põhjala kaksikpealinn ja kasutades hõimurahvaste kultuurilist lähedust olla oma konkurentidest paremad.
Pole ju imelik tahta linna, kus on head ühendused, kus elu on turvaline ja huvitav igal põlvkonnal, noortest peredest kuni pensionärideni? Kus on korras lasteaiad, hea hariduskvaliteediga koolid ning rattateed, mis ühenduvad üksteisega ja lasevad lastel turvaliselt ja rohkem liikuda? Kui ma nende soovide tõttu napakas ei tundu, siis ilmselt jõuame loogilise küsimuseni – kuidas me selleni jõuame?
Kes teeb ära?
Alustasime ilmsest. Teame, et tänane seltskond ei leiaks pükstelt püksilukkugi. Need taibukamad, kes leiaks, libistaks selle vaikselt tasku ja väidaks, et seda pole seal kunagi olnudki. Järelikult on vaja meeskonda, kes saab hakkama. Minu eesmärk pole vaid sinikollase meeskonna edu. Pigem olukord, kus lõpeb roheliste mehikeste ainuvõim, et Eesti pealinn muutuks paremaks.
Meil on tugev meeskond. Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Eerik-Niiles Kross, Heidy Purga, Jürgen Ligi, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Paet, Arto Aas, Taavi Rõivas, Ivi Eenmaa, Remo Holsmer, Maris Lauri, Ants Leemets, Deniss Boroditš, Ülle Rajasalu, Kaupo Nõlvak, Yoko Alender. See on vaid osa, liitlasi tuleb veel, noori ettevõtjaid, arhitekte ja inimesi, keda huvitab oma piirkonna inimeste käekäik.
Meie plaan on tuleviku linn. Igaüks, kes sellist vaadet jagab, on meeskonda oodatud. Ideedest kandideerimiseni, oleme avatud. Partneritena näeme kõiki, kes toetavad muutust ja arengut. Muutus tuleb.
* Sven lihtsalt tundub mulle selline korralik, andku palun andeks, kui ei ole. Karuistmiku küsimuses olen temaga solidaarne.
** Minigarh on nagu oligarh, läbirääkimistel mõlemal pool lauda, aga mini.
