Aasta lõpp ja uue algus toovad kinodesse tiheda valiku potentsiaalseid auhinnafilme, sest just siis jagavad filmiakadeemikud ja kriitikud välja kujukesed erakordsete saavutuste eest kinokunstis.

Euroopa filmiakadeemikute lemmikud

Omamoodi galahooaja alguseks Vanal Mandril võib pidada Euroopa Filmiakadeemia tseremooniat, mis tänavu toimus küll juba 24. korda, ent pole siiani suutnud end publiku ja staaride hulgas nii olulisena kehtestada, et tähtsamad võitjad oma trofeele ka järele tuleksid või suured telekanalid otseülekandeid teeksid. Enam kui 2300 Euroopa filmiprofessionaali valivad oma lemmikuid aga otsapidi ka nende filmide hulgast, mis kinodest juba läbi jooksnud. Nii näiteks pälvis parima näitleja tunnustuse Colin Firth osatäitmise eest filmis “Kuninga kõne” (ekraanidel 2011| veebruaris) ning parim film “Melanhoolia” vallutas kinosaale juulis-augustis, parajal kaugusel filmi skandaalsest esilinastusest maikuisel Cannes’i filmifestivalil. Üks tähelepanuväärsemaid ja huvitavamaid laureaate, hispaanlaste 1948. aasta Kuubasse kantud jazzilik animafilm “Chico & Rita”, dateerib end koguni aastasse 2010|.
Mitmed Euroopa filmiakadeemikute lemmikud on siiski tugevad kaasarääkijad ka teispool ookeani startivatel tähtsamatel tseremooniatel. Wim Wendersi pärjatud 3D-dokumentaal “Pina” näiteks, mis määrati äsja nende üheksa filmi hulka, mille hulgast valitakse viis kandidaati parima võõrkeelse filmi Oscarile, või brittide “Me peame rääkima Kevinist” tänu Tilda Swintoni võrratule osatäitmisele. Rääkimata tänavuse hooaja suurest üllatajast, leedu päritolu Prantsuse re?issööri Michel Hazanaviciuse mustvalgest tummfilmist “Artist”, mis kandideerib järjest kõige olulisemate auhinnagalade tähtsamatele auhindadele ning on hakanud olulisi trofeesid ka koju tooma.

Fenomenaalne peksupoiss

“Artist” on täiesti omamoodi fenomen nüüdisaegses kinokunstis. Tehes kummarduse Hollywoodi kuldaja tehniliselt kammitsetud stilistikale, on tegemist filmiga, mis poleks saanud äratada tähelepanu mõnel teisel ajastul. Ühtpidi toob see ülepaisutatud koomikaga dramaatiline lugu heldimuspisara ameerika konveiertoodangu fännide silma, teisalt raporteerivad kinod suurest hulgast tagasiostetud piletitest, sest osa publikust on ?okeeritud, et filmil puudub dialoog.
Euroopa Filmiakadeemialt vaid parima helilooja tunnustuse pälvinud “Artisti” võetakse siinsetes kinodes enamasti vastu seansijärgse aplausiga, mis on tänapäeval rariteetne nähtus isegi filmifestivalidel. Nii ongi juhtunud, et Kuldgloobuste jagamisel koguni kolm tähtsamat auhinda (parim komöödia või muusikal, parim näitleja komöödias või muusikalis, parim helilooja) noppinud “Artist” kandideerib brittide filmigalal kõigis tähtsamates ja paljudes vähemtähtsamates kategooriates, mida on kokku 12, ning suure tõenäosusega kuulutatakse 24. jaanuaril välja ka mitu tõsist Oscari-nominatsiooni.
See on teinud “Artistist” ka omamoodi peksupoisi nende kriitikute seas, kelle stiiliks on kaasakiitjate massist eralduda üksnes eraldumise enda pärast.

Briti võimukandjad

Kuldgloobuseid jagab teatavasti välja pisut enam kui 80-liikmeline Hollywoodi Välisajakirjanike Assotsiatsioon, mille liikmed elavad küll Californias, ent on seotud ka välismaise meediaga. Sestap pole imestada, kui punasele vaibale satub keskmisest enam Euroopa staare ja filmitegijaid. Parima naispeaosatäitja preemiad läksid koguni nii komöödia-muusikali kui draama ?anris lõviosas brittide poolt toodetud filmidele “Minu nädal Marilyniga” (Michelle Williams) ja “Raudne leedi” (Meryl Streep).
Noorukese Michelle Williamsi rollisooritus omaaegse popikooni Marilyn Monroena tõsteti kilbile juba novembris Hollywood Film Festivali auhinnaga, kui filmi oli näinud vahest mõni tuhat silmapaari. Chicago filmikriitikute auhinna napsas Williams Meryl Streepi ja Kirsten Dunsti eest mõni päev enne Kuldgloobuste galat.
Põneva duelli lõppvaatus toimub 26. veebruaril Kodak Theatre’is Oscarite tseremoonial, kus Margaret Thatcheri rolli eest kandideeriva Streepi kasuks räägib fakt, et Ameerika filmiakadeemikud on viimasel ajal armastanud auhinnata just briti kõrgete võimukandjate kehastajaid (Colin Firth, Helen Mirren).

Tugevad naiskarakterid

Kui “Minu nädal Marilyniga” on leidnud kriitikute tunnustust ka teistes kategooriates peale naispeaosatäitmise, siis “Raudne leedi” ründab jõuliselt kinokülastuste edetabeleid ning kogub publiku ja kriitikute vastukäivaid mõtteavaldusi filmi- ja pärisreaalsuse vahekordade üle.
Tugevate naiskarakterite nominatsioonide sekka võib aga sattuda ka viis korda Oscarile kandideerinud, ent seni auhinnata Glenn Close väikesekaliibrilise ajastufilmiga “Albert Nobbs”, kus eakal staaril on kehastada portjeeks riietatud lesknaise roll. “Albert Nobbs” kandideeris Kuldgloobustel ka parima filmilaulu kategoorias, mille pälvis hoopis lugu “Masterpiece”, mis kõlab brittide poolt nii vihatud Madonna lavastatud filmis “ME. Usume armastusse”. (Muide, filmi originaalpealkiri “W.E.” viitab peaosaliste eesnimedele Wallis ja Edward ning on sestap eesti keelde tõlkimatu).
See Veneetsia filmifestivalil esilinastunud romantiline ajastufilm on saareriigi elanikel hambus, kuna näitab positiivsest ja elulisest küljest Wallis Simpsonit, lahutatud ameeriklannat, kes röövis neilt sajand tagasi romantilistel kaalutlustel kuningas Edward VIII, põhjustades sündmused, mida on nii tabavalt kujutanud mullune filmiakadeemikute lemmik “Kuninga kõne”.