MASTAAPSELT ÜLE PIIRIDE: Maailma kõige edukam tudengivahetusprogramm tähistab 2017. aastal oma 30. sünnipäeva ning seega on sobilik selle fenomeni mõjule nii Euroopas kui ka Eestis lähem pilk heita. Kirjutas Aliis Tops.
Alates 1987. aastast on tudengivahetusprogramm kasvanud üheks Euroopa Liidu tuleviku tugitalaks ja pakkunud õppimis- ja praktikavõimalusi ligi kolmele miljonile üliõpilasele üle terve Euroopa – seega, kolm miljonit inimest tunnevad end kodusemalt vähemalt kahes kultuuris.
Keegi ei osanud ette näha, et programm osutub niivõrd edukaks. Selle üheks tõestuseks on fakt, et igasugune õpiränne nii hariduses kui ka noortevaldkonnas on aastateks 2014–2020 koondatud programmi Erasmus+ nime alla.
Kuidas sai Erasmusest Erasmus+
Erasmuse programmi loomine 1980-ndate lõpus tähendas õppekorraldusele suurt muutust. Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolides õppivatel tudengitel avanes võimalus tudeerida terve semester või koguni aasta mõnes teises Euroopa ülikoolis ja kanda kogutud ainepunktid koduülikooli õppekavale üle. Ja seda kõike tasuta, sest innovatsiooniks oli tingimus, et vastuvõttev ülikool õppemaksu koguda ei tohi.
Aastaks 2013 oli Erasmuse kaudu õpikogemuse saanud juba kolm miljonit tudengit. Itaallane oli õppinud Belgias, hispaanlane Rootsis ja hollandlane Soomes. Erasmusest oli kujunenud Euroopa Liidu eduloona niivõrd tugev kaubamärk, et Euroopa Komisjon otsustas igasugust õpirännet, olgu see siis üldhariduses, kutsehariduses, kõrghariduses, täiskasvanuhariduses, noorteprojektides või koguni Euroopa vabatahtlikus teenistuses toetada edaspidi uuest programmist nimega Erasmus+. Programmi raames on võimalik teha õpirännet kokku 33 Euroopa riigis (28 Euroopa Liidu riigis ning lisaks veel viies riigis – Türgis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja endises Jugoslaavia vabariigis Makedoonias. Sellised rahvusvahelised võimalused nagu ilma õppemaksuta väliskogemuse saamine ja ka stipendiumi või toetuse taotlemine oli muutunud normaalsuseks.
Kas mind huvitab, mida tehakse mujal?
Eestis hakati õpirände võimaluste vastu rohkem huvi tundma aastal 2004, kui ühinesime Euroopa Liiduga. Eestlased soovisid aina rohkem minna välismaale õppima ja praktikale ning ka noorteprojektidesse osalema. Ja ka Euroopa uus põlvkond hakkas huvi tundma väikeriigi Eesti vastu. Kõigest kümme aastat tagasi oli seis juba selline, et Eestisse tuli Erasmuse programmiga õppima Euroopast 800 tudengit ja Eestist siirdus üliõpilasvahetusse ligi 900 üliõpilast. Rääkimata sadadest kutseõppijatest ning tuhandetest noorteprogrammides osalejatest.
Huvitav on asjaolu, et tänaseks on just Eesti kujunenud õpirändurite seas väga populaarseks sihtkohaks. Viimaste mitteametlike andmete kohaselt läheb Eestist aastas välja õppima ligikaudu 1100 üliõpilast, Eestisse aga tuleb igal aastal õppima üle 1600 üliõpilase, mis on 500 inimest ehk pea poole võrra rohkem. Just välistudengid hindavad meie õpikeskkonda erakordselt kõrgelt. Ehk siin ongi see põhjus, miks Eestisse tuleb Erasmuse üliõpilasi rohkem, kui siit välja läheb.
Traditsiooniliselt populaarsed on Eesti tudengite jaoks kolm piirkonda: naaberriigid Soome ja Rootsi, Euroopa suuremad majandusriigid Saksamaa ja Prantsusmaa ning Lõuna-Euroopas Hispaania ja Itaalia. Noortevaldkonnast võib tuua välja asjaolu, et viimase kolme aasta jooksul on iga viies Eesti noor läinud vabatahtliku teenistuse raames Prantsusmaale.
Õpirände kasulikkus Eesti haridus- ja noortevaldkonnale
Eesti noortele on andnud Erasmus+ programmi raames võõrsil omandatud oskused ja rahvusvaheline kogemus eelise töökoha leidmisel ning suurendanud ka nende enesekindlust, läbilöögivõimalusi ja konkurentsivõimet. Eelnev lause võib tunduda klišeelik, kuid vast suudame kõik meenutada esmakordset rahvusvahelist kogemust, kus tuli vanemale ja kogenumale Lääne-Euroopa kolleegile alt üles vaadata.
Erasmus+ annab ka õppejõududele, haridus- ja noorsootöötajatele võimaluse võrrelda haridussüsteemi ning noortevaldkonna arengut välismaal ja tuua parimad mõtted koju nendele Eesti noortele, kellel pole võimalik mobiilsete programmidega välismaale minna.
Õpirände kasu Eestile
Eesti kui riigi kuvand ja tuntus sõltub sellest, kuidas me Eestit nii praegu kui ka edaspidi tutvustame uuele Euroopa põlvkonnale ehk teisisõnu noortele välismaalastele. Loomulikult levib info kõige paremini samaealiste sihtrühmade vahel – näiteks Eesti noore kaudu, kes läheb lühemaks ajaks välismaale reisima või pikemaks ajaks õppima, praktikale või vabatahtlikuks. Meie ise saame tutvustada oma koduriiki nii hästi kui oskame ja tahame.
Aga kõige paremaks tõestuseks selle kohta, et tegemist on meeldiva maaga, on välismaalased, kes Eestisse pikemaks ajaks praktikale, vabatahtlikuks või kõrgkooli õppima tulevad. Kõige rohkem tulebki noori inimesi pikemaks ajaks Eestisse programmi Erasmus+ raames.
Erasmus+ mõju on olnud meeletult suur kogu Euroopa ja loomulikult ka Eesti majandusele. Iga välismaalt tulnud vabatahtlik, kutseõppija, tudeng või õppejõud, kes on kaardi pealt Eesti üles leidnud ja meie juurde jõudnud, on kui lotovõit. Kui mujalt riigist tulnud inimesele meeldib meie kodumaa, keel, kultuur, keskkond ja inimesed, on nende puhul tegemist ideaalsete Eesti mitteametlike suursaadikutega ja konsulitega laias maailmas. Mida rohkem välismaalastele Eestis meeldib, seda kasulikum on see ka meie ettevõtjatele ja majandusele ning seeläbi juba ka ühiskonnale.
Kiirmeetodil tehtud analüüsi ja loogika abil võib öelda, et juba mõneks kuuks Eestisse jõudnud üks Euroopa noor on meie majandusele väärt rohkem kui kümme keskmist välisturisti.
Uskumatud ja ootamatud seosed Euroopa riikidega
Huvitav on tõdeda, et just haridus- ja noortevaldkond on tekitanud mastaapse piire ületava koostöö kõigi Euroopa riikidega.
Rääkides Austriast, on Eesti noored Erasmus+ programmi abil saanud käia praktikal maailmakuulsas Swarovski ettevõttes ning ka Viinis asuvas ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroos. Eestisse on Erasmus+ programmiga viimase kolme aasta jooksul tulnud 111 Austria üliõpilast ning 19 akadeemilist töötajat.
Hispaaniast on programmi abil tulnud Eestisse kogemusi omandama 315 üliõpilast ja 52 vabatahtlikku. Eesti õppuritele on praktikakohti pakkunud eelkõige turismiettevõtted, aga ka Madridis asuv Euroopa kosmoseastronoomia keskus ESAC.
Iirimaa on saatnud viimase paari aasta jooksul Eestisse praktikale 12 kutseõppurit ning õppima ja praktikale 14 üliõpilast ja õppejõudu.
Leedukate seas on Eesti väga populaarne: Erasmus+ toel on viimase kolme aasta jooksul Eestis käinud 211 üliõpilast, 118 kõrgharidustöötajat, 74 kutseõppurit ja 66 kutseharidustöötajat.
Saksamaal on Eesti noorte jaoks tuntumad praktikavõimaluse pakkujad olnud Saksa Bundestag, Adidas ja Puma.
Ungaris on meie õppijatele praktikakohti pakkunud Luan by Lucia moemaja, Debreceni jalgpalliakadeemia ja Ferenc Liszti muusikaakadeemia. 42 Eesti kutseõppurit said läbida välispraktika Ungari ettevõttes ja 48 Ungari kutseõpilast käis praktikal Eestis.
Euroopa riikidest võtab kõige enam Eesti vabatahtlikke vastu Prantsusmaa. Alates 2014. aastast on Eesti saatnud välja 265 vabatahtlikku, neist 53 Prantsusmaale.
Ja lõpetame näited vana hea Ühendkuningriigiga. Erasmus+ programmiga on Eestis õpetanud Oxfordi ülikooli õppejõud ja Inglismaa tippülikoolid võtavad ka Eesti tudengeid praktikale.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on öelnud Erasmus+ programmi kohta: „Iga euro, mille me investeerime Erasmus+ programmi, on investeering tulevikku – noorte inimeste ning Euroopa idee tulevikku. Ma ei kujuta ette väärtuslikumat investeeringut kui investeeringut homsetesse liidritesse. Kui me 2017. aastal tähistame fakti, et juba üheksa miljonit inimest on programmis osalenud, siis kindlustagem see, et oleme üheksa korda ambitsioonikamad Erasmus+ programmi tuleviku osas.“
Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on viimase 20 aasta jooksul saanud rahvusvahelise õpirändekogemuse 85 000 Eesti inimest.
Kui me kirjutame lahti selle arvu 85 000 – just niipalju on Eesti inimesi, kes on saanud õpirändekogemuse –, tähendab see umbes 15 500 üliõpilast, 7000 kutseõppijat, 26 000 noorteprojektides osalejat, 34 200 haridus- ja noorsootöötajat ja 1600 Euroopa vabatahtlikku.
Üleeuroopalise uuringu International Student Barometer viimaste tulemuste kohaselt (2015) on 89% Eestis õppivatest välistudengitest siinse kõrgharidusega rahul.
Erasmus+ programmi nii haridus- kui ka noortevaldkonnas viib aastail 2014–2020 ellu Sihtasutus Archimedes. Seitsme aasta jooksul toetab Erasmus+ 14,7 miljardi euroga Euroopa haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna tugevdamist. Ka vanade Euroopa Liidu koostööprogrammide „Euroopa elukestva õppe programm“ ning „Euroopa noored“ riiklikuks bürooks aastatel 2007–2013 Eestis oli Sihtasutus Archimedes.
Andmed: Eero Loonurm (Sihtasutus Archimedes)