KUIDAS HINNATA KODUMAIST FILMI JA KELLELE ANDA RAHA: KesKus palus tuntud Eesti filmikirjutajatel kaardistada ära, mille järgi kodumaiseid filme hinnatakse ja mille tegemiseks raha antakse. Sellest tuli sihukene mõõdik, et appi.
Esiteks ei tohi kunagi ära unustada, et Eesti filmi publiku- ja festivalimenu tagavad kaks asja – filmi alguses võimlastseen ja filmi lõpus peategelase surm.
Muu aga jaotub sellises skaalas:
12 punkti – retroseks, agroseks, arktiline seks
10 punkti – üksik saar (kus miski ei ole see, mis ta algul paistis)
9 punkti – viltune torn, Lasnamäe kanal
8 punkti – kõrkjates susserdamine
7 punkti – kosk, tulekahju, keset kaadrit kõikuv lamp, raagus puu
6 punkti – põhjendamatu hüsteeria ja psühholoogiliselt motiveerimata karjumine
5,5 punkti – äärmused: tegelased on kas väga rikkad või väga vaesed. Rikkad elavad kandilises marmorpõrandaga majas, vaesed lipendava tapeediga (aguli)korteris
5 punkti – raha loopimine ja/või söömine
4,5 punkti – ebaloomulike detailidega Taavi Eelmaa
4 punkti – Veiko Täär või Peter Franzen ilmub ilma põhjuseta alasti kaadrisse
3,5 punkti – Jaan Rekkor mängib noortele olulist mõju avaldavat täiskasvanut
3 punkti – autistlik lapsuke / üksikvanemaga mere ääres kasvav laps / probleemne teismeline, kellel on vaba juurdepääs tulirelvadele
2,5 punkti – kandvas kõrvalosas Margus Prangel / Liina Tennosaar (peategelase emana)
2 punkti – kuduv ja laulev naine
1,5 punkti – tegevprodutsent Kaspar Kaljas teeb filmis väikese „sutsaka“
1 punkt – muidu kõnevõimetu objekt hakkab filmis rääkima (koer, hobune, prügikott jne)
0,75 punkti – kõnehäire või kõva kuulmisega muusik
0,5 turgutuspunkti – helireas kostev sookure kriiksatus
0,5 erutuspunkti – kandvas rollis Tambet Tuisk / Mait Malmsten / Taavi Eelmaa / Ott Sepp (rullnoka mütsiga); Maarja Jakobson / Katariina Lauk / Mirtel Pohla / Marilyn Jurman
0,25 erutuspunkti – juhuvahekord tundmatu objektiga (soovitavalt tulirelv)
* Iga tantsu- või laulunumber annab 1 lisapunkti. Kui filmis on vähemalt viis Bollywoodi tasemel tantsu- või laulunumbrit, garanteerib EFS lennupileti India filmifestivalile ja toetuse casino villase lõngaga kokkuõmmeldud filmikoopia restaureerimiseks.
* Peategelase verevähk lisa-, boonus-, turgutus- ega erutuspunkte ei anna.
„Eesti filmikunst on nagu seks, kui see on hea, siis on see väga-väga hea; kui see on halb, siis on see ikka parem kui mitte midagi.” Täiendus 2011 – Halb võiks ikka olemata olla.
„Eesti filmiajalugu ei koosne mitte headest filmidest, vaid üksikutest õnnestunud stseenidest.”
Jaak Lõhmus
„Eesti filmidel on teadagi, kummaline maine. Vahel on võimatu aru saada, kas tegemist on psühholoogilise draamaga või lihtsalt tavatult aeglase montaažiga.“
Karlo Funk
„Eesti filmiprofessionaal võib olla töökas ja teha kahe Vene tüüpilise filmigrupiliikme töö ära, aga ta tahab selle eest paraku enam kui kahekordset palka saada. Ja mis kõige kurvastavam – eestlase suhtumine töösse ja tööandjasse pole parem kui venelasest töötajal. Lõputud nõudmised ja iga ületöötunni sekundi lugemine. Jah, ta on tihti efektiivsem, kuid kallim, ja ta pole inimesena parem. Ta pole parem töötaja oma isiksuse väärtuste poolest.“
„Eesti film on nagu surmatõve põdeja, kes veel ei tea oma diagnoosi.“
Kris Taska
„Autoritele on kätte sattunud pirakas haamer ja seetõttu nähakse igal pool naelu.“
Meelis Oidsalu „Riigireeturist“
„Autorid ja lood võrsuvad endiselt nendestsamadest Eesti inimestest, kelle tõenäosus osutuda suureks andeks tuleneb võrdlemisi lihtsast korrutustehtest siinse elanike arvu ja filmikeskkonna soodustavate tegurite puudumisega.“
Karlo Funk
„Neil kahel näitlejatehnilisel paralleelil on eri raskuspunktid ja eri artikuleerimisvahendid. Pisut nagu kaks erinevat seksuaalsust – üheöösuhe ja üheöösuhe varjatud mõtetega pikemale suhtele. Kaks sarnast tegevust, aga raskuspunktid teistes kohtades. Ja ka nauding näitlemisest kui omaenda kunstiaktist täiesti teistsugune. Teatris sa juba algusest peale arvestad sellega, et seda, mida sa teed, pead olema võimeline kordama. Kinos vastupidi – mõtled nii, et jäädvustada unikaalne hetk, mida ei saaks korrata.“
Taavi Eelmaa
„Romantiline komöödia on nagu merisiga. Viimasel pole ka ei mere ega seaga midagi pistmist.“
Peeter Koppel
