AJAVAGUDESSE KADUNUD? Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes üllitas äsja kogumiku „Kas Putin on vepslane“, mis räägib seikluslikke lühilugusid soomeugrilastest Venemaal. Paremuse poole ei liigu soomeugri maailmas pea midagi, tunnistab Jaak. Soome-ugri maailm muutub ja kahjuks tuleb tunnistada, et paremuse poole liigub selles maailmas väga vähe. Eelkõige just seetõttu, et enamik soomeugrilasi elab Venemaa territooriumil. Vene […]

GASEERITUD KAUG-IDA: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel analüüsib Vene-Hiina jõujooni, vaadeldes, milliseid lepinguid kaks suurriiki sõlminud on, ja proovib hinnata, kas sealt kummalegi ka mingit tulu tõuseb. Möödunud aasta 3. juunil ilmus Eesti Päevalehes Rein Taagepera arvamuslugu „Võida Krimm ja pandi Siber”, milles Taagepera väitis, et 2014. aastal sõlmitud Vene Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepinguga maailma […]

ME OLEME IGAL JUHUL JALUS: Eelmisel aastal lahvatas terav vastasseis Venemaa ja demokraatlike riikide vahel, kuid lumepall hakkas tegelikult veerema juba aastaid varem, kui Putin otsustas läänemaailmale hambaid näidata. Kalev Stoicescu analüüsib, kui suur on Vene sõjaline oht meile. Kremli poolt kultiveeritud putinistlik ideoloogia, ambitsioonikad poliitilis-militaristlikud plaanid ning traditsiooniliselt agressiivne käitumine on paratamatult viinud Venemaa […]

SAKSA-VENE TORU: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel arutleb, miks sakslased armastavad Venemaad ja Putinit. Ja kuidas nad armastavad? Ja kui palju? Saksamaa ja tema suhe Venemaasse on huvitaval kombel keskne küsimus selles teemade valdkonnas, kus Venemaad nimetatakse. Kui suure poliitika tasandil on tunda erinevaid tõrjuvaid tasandeid, siis rahva arvamus näib kõikuvat. Pew’ uurimiskeskuse 2014. aasta uuringu andmeil […]

HARDO AASMÄE VIIMANE LUGU: Majandusgeograaf ja KesKus’i pikaaegne autor Hardo Aasmäe põhjendab, miks Putinländ on Hitlerländ. KesKus’i toimetus tõstab koos lugejatega klaasi Hartsi mälestuseks. Me ei unusta sind, sõber! Teise maailmasõja eel müüsid Suurbritannia ja Prantsusmaa nn Müncheni sobinguga (natslikule Hitleri) Saksamaale maha Tšehhoslovakkia suveräänsuse. Tulemuseks oli Tšehhoslovakkia tükeldamine ja häving. Sellele eelnes Austria anšluss […]

KEELATUD: Eelmise aasta novembris teatas kirjanik Viktor Šenderovitš, et kavatseb välja anda kogumiku oma 2014. aastal ilmunud tekstidest ja selle nimeks saab „Ajublokaad“. Edasi keelati raamatu avaldamine ja see ilmub peagi hoopis eesti keeles. Teet Korsten kirjutab lähemalt. Viktor Šenderovitš (s. 1958) on eelkõige tuntud kui omaaegse satiirisaate „Nukud“ („Куклы“) stsenarist, mis lõi laineid NTV […]

KÜLA ON PEAMINE: Soome-ugri kultuuripealinnade idee pakuti välja 2011. aastal rahvusvahelisel soome-ugri kuvandikonverentsil Tallinnas, kui kaks soome-ugri linna Tallinn ja Turu olid Euroopa kultuuripealinnadeks. Andres Heinapuu selgitab ugrimugri pealinlust. Soome-ugri rahvastel pole tõeliselt ühendavat keskset iga-aastast kokkusaamise sündmust: maailmakongressidest iga nelja aasta järel ei piisa, rahvusvaheliste folkloorifestivalide traditsioon on katkenud ning kirjanike kongressid, teatrifestivalid jms […]

RAHATEENIMISE VÄLI: KesKus tuletab meelde TTÜ etnoloogi Aivar Jürgensoni kirjatükki eestlastest, kes juba 19. sajandil Argentinasse ja Buenos Airesesse soojema elu peale läksid. Eestlaste võõrsilerändamist on kodused hääletorud ikka rahvusliku aadrilaskmisena kujutanud ja halanud, et paremad pead ja käed kodumaale kaduma lähevad. Või siis ka solvunult ilkunud, nagu näiteks Postimees aastal 1871: „Minge peale, lambapead, […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Majandusgeograaf Hardo Aasmäe uurib maailma kõige kasutumaid maid. Argentina on eelkõige seebiooper, mis vahetab muttidest peaosalisi. Mis mõtet on riigil, mis ei suuda isegi Venemaad loomalihaga toita? Teatavasti leidsid venelased, et neile enam Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu liha ei maitse ja viinamarjad on ka hapud. Venelaste unistus lihast Seejärel pöördusid venelaste […]

PALJU KÄRA OOTERUUMIS: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel kirjeldab, kuidas jäeti Eesti ukse taha Vene teadlane ja presidendile lähedalseisev isik Valeri Tiškov. Tiškov oli see mees, kes koostas kunagi nimekirja „ajaloovõltsijatest“ – nendest, kes ei ole nõus Venemaa ajaloonägemusega, mis puudutab „fašismi purustamist“. 10. oktoobri öösel, umbes kella ühe paiku, kui ma olin just arvutit sulgemas, sain […]