PALJU KÄRA OOTERUUMIS: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel kirjeldab, kuidas jäeti Eesti ukse taha Vene teadlane ja presidendile lähedalseisev isik Valeri Tiškov. Tiškov oli see mees, kes koostas kunagi nimekirja „ajaloovõltsijatest“ – nendest, kes ei ole nõus Venemaa ajaloonägemusega, mis puudutab „fašismi purustamist“. 10. oktoobri öösel, umbes kella ühe paiku, kui ma olin just arvutit sulgemas, sain […]

IDEAALILÄHEDANE? Tiina Ilsen käis vestlemas Rootsi Kuningriigi suursaadiku Anders Ljunggreniga Rootsi riigi olemusest. Kas vana hea Rootsi aeg kestab veel? Tiina Ilsen (T.I): Rootsi on eestlastele väga omane ning kui rääkida Eestile sõbralikest riikidest, mainitakse Rootsit vaat et esimesena. Ja ajalugu meenutades viidatakse ajale, kui Eesti oli Rootsi võimu all, kui „vanale heale Rootsi ajale“. […]

RAHUTUS JA RAHULOLEMATUS HIINAS: Pekingis elav ja töötav Leslie Leino usub, et meeleavaldusi Hongkongis tuleb jälgida veidi laiemas plaanis kui vaid vihmavarjude kokkupõrge pisargaasiga. Meie jaoks Ukraina värvi lintide – kollase ja sinisega – eristavad ennast sealsed vastasleerid. Konflikti peamiseks põhjuseks on noorema põlvkonna soovimatus rippuda ära Mandri-Hiinast. Hongkongi meeleavalduste taga on peamiselt Hongkongi Üliõpilasliit […]

VENE-UKRAINA SUURED JA VÄIKESED INFOVÕITLUSED: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel tutvustab, milliseid vahendeid kasutatakse tänapäevases infosõjas – Vene ja Ukraina näidetele tuginedes. Internetis, FB-s, foorumites, muusikas. Käesolev väljakuulutamata Vene-Ukraina sõda on eredalt välja toonud konflikti ühe külje: informatsiooniga manipuleerimise ja oma positsiooni nähtavaks-kuuldavaks tegemise. Iseenesest pole infosõda midagi uut, „õige“ informatsiooni edastamise eest on konfliktiolukorras alati hoolt […]

KUIDAS INIMESEST APARAAT TEHA: Vene muusikakriitik ja mõtleja Artemi Troitski tunnistab, et poleks veel hiljuti ka oma halvimas unenäos uskunud, et kümnete miljonite inimeste zombistamine riiklike telekanalite poolt osutub niivõrd edukaks. Artemiga vestles Teet Korsten Põhjarannikust.  Olukorra kohta Venemaal olete öelnud, et kõige taga on hirm. Olukord muutub väga kiiresti ja kardan, et enamik asju […]

PRANTSUSMAA TELEGRAMM: Putin või Puškin, on seal vahet? Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu analüüsib, milline näeb välja Prantsuse-Vene mentaalne toru. Nii mõnegi mõistatuse või keerulise olukorra puhul kiputakse väitma „Otsige naist!“ ehk cherchez la femme. Nii on ka Prantsusmaa puhul – see on eriline ja mõistatuslik, isepäine ja eestlaste jaoks paljuski eksootiline riik. Eeskätt […]

GASEERIMATA: Ukraina läheb eelolevale talvele vastu väiksemate gaasivarudega kui kunagi varem. Põhjusteks hinnavaidlused Gazpromiga ja Krimmi kaotus Venemaale. Kas ja kuidas suudab Ukraina nende varudega selle talve üle elada? Energeetikaekspert Andres Mäe analüüsib olukorra keerulisust. Alates 2004. aastast on Ukraina valitsus ja riiklik energiafirma Naftogaz Ukrainõ pidanud pidevaid ja pikki vaidlusi Venemaa valitsuse ja Gazpromiga […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Majandusgeograaf Hardo Aasmäe sari asjatutest maadest. Ungari pole muud kui Putini sõbrad, kann veini ja muinasjutt rahapajast. Mis mõtet on riigil, mida valitses aastaid vasakpoolne Ungari komsomol, mis oli samas Putini suur sõber? Mis mõtet on riigil, kus komsomoli võimult kukutanud rahvuslik-demokraatlik opositsioon on kukutatud komsomoliga võrreldes veel suurem Putini sõber? Mis […]

PATRIOOTILINE EUFOORIA: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel tutvustab meetodeid, millega Venemaal suukorvistatakse teadlasi, kes ei laula kiidulaulu putinistlikele vaadetele ja Ukraina-vastastele rünnakutele. Selle aasta kevadel hakkasid Venemaa akadeemilistes listides ringi käima kirjad, millega koguti allkirju Moskva Tööpunalipu-nimelise Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (ehk MGIMO) professori Andrei Zubovi vallandamise vastu. Ajaloolane, politoloog ja religiooniteadlane Zubov oli avaldanud ajalehes Vedomosti Krimmi […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Majandusgeograaf Hardo Aasmäe lugudesari planeedi kasututest riikidest. Brasiilia on enam-vähem nagu troopika-Venemaa, ainult et ilma Putinita ja tüseneva naisdirektoriga. Ka te kujutate ette, terve riik on saanud nime puu järgi! Pau-Brasil võiks vabas tõlkes kõlada kui Brasiilia puu. Raske on ette kujutada, et riigid oleksid nimetatud mõne puu, näiteks rahvuspuu järgi. (Kahtlus […]