ERGAS HIPIAJASTU ENSV-s: Tartus Eesti Rahva Muuseumis on septembri alguseni avatud Kiwa ja Terje Toomistu kureeritud näitus „Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground“. Kiwa tutvustab hipide värvilisi radu. Näitus nõukogude lillelastest on esimene pilootprojekt pikemaajalisele ja ulatuslikumale uurimistööle, mille lõppeesmärgiks on arhiivi kompileerimine ning täispikk dokumentaalfilm. Sama lainepikkus Zenbudistist Steve Jobs sai kultuslike ja kasutajasõbralike maciraalide […]

SUURTE SILMADE TAGA: Näituse „Ulmelised ruumid ja linnavisioonid. Jaapani animatsiooni kõrghetked“ koordinaator Ragne Nukk tutvustab fanaatiliselt viimistletud maailmu, mille Stefan Riekeles Jaapani arhiividest välja kaevas.  Tunnistan ausalt üles: veel poolteist aastat tagasi polnud mul pooltki neid teadmisi jaapani animatsioonist ehk animest, mis mul praegu on. Kohtusin näituse kuraatori Stefan Riekelesiga üle-eelmisel sügisel Tallinnas. Enne seda […]

MIS MEIST PÄRASTPOOLE SAAB: Merike Kurisoo räägib surmast kesk- ja varauusajal Niguliste muuseumis avatud näituse kaudu. Surmajärgse aja eest hoolitseti juba eluajal.  Surm on elu lahutamatu osa, kuid arusaam surmast, teispoolsusest ja nende tähendusest on sajandite vältel muutunud. Samamoodi on ajas teisenenud mälestamise ja matustega seotud kunsti ja esemete mõte. Pühakojad ja surnuaiad on aegade […]

KAKS KUNSTNIKKU KOHVIKUS: Foto- ja videokunstnik Mark Raidpere otsis leti äärest üles äsja oma juubelinäitusega tonnide kaupa loorbereid lõiganud Raoul Kurvitza, kellest on saanud üks meie kunstiskeene suuri maa- või meremärke.  Mark Raidpere: Ega me siin ilmselt liiga tõsist kunstijuttu ajama ei hakka, ma arvan, et see käiks mul natuke üle lati. Raoul Kurvitz: Ahaa, […]

MEES SUUREMAST MAAILMAST: Juta Kivimäe pajatab rahvuslikust loodusjõust ja kunstilegendide peategelasest, skulptor Jaan Koortist ning soovitab minna Kumusse ülevaatenäitust kaema.  Jaan Koort (1883–1935) on eesti kunstiajaloo üks suuremaid legende. Temast räägiti juba eluajal uskumatuid lugusid, umbes nagu müütilisest loodusjõust või Vanapaganast, kes võib korda saata uskumatult suuri tegusid, ent jääb ometi hätta mõnda matslikult kurikavalat […]

KUNST KUI RIIK: Kumus saab vaadata Sloveenia kunstirühmituse IRWIN vägevat näitust. Ellu Maar muugib lahti rühmituse loo ja selgitab, miks see kogu Euroopa kultuuriruumis tähelepanu väärib.  1974. aasta tekstis „Vaimustav fašism“ iseloomustab Susan Sontag fašistlikku esteetikat järgmiselt: huvi olukordade vastu, mis kätkevad kontrolli, allaheitlikku käitumist ja vastupidavust valule; kahe näiliselt vastandliku seisundi, egomaania ja orjameelsuse […]

LIHTLABANE VAJADUS ÄRA ELADA: Mats Õun leidis linna pealt üles professor Leonhard Lapini, kes avas oma isikliku kunstistuudio ja -kooli.  Eesti Kunstiakadeemia maja asemel haigutab lõuapärasid käputäie sõiduautodega pikitud tühjus. Kontseptuaalne TÜHJUS, mida emeriitprofessor Leonhard Lapin on oma sõnavõttudes ja tekstides käsitlenud juba aastakümneid. Pole vähe neid, kelle arvates valitseb tühjus ka EKA tulevikuvisioonis ja […]

MEIE ESIMESED AVANGARDISTID: Omanäolisest eksperimendist 1920.–30. aastate Eesti kultuuris kirjutab Ester Kangur. Eesti Kunstnikkude Rühma võttis avalikkus küll jahedalt vastu, ent kunstiajaloos oli asi märgiline. Eesti Kunstnikkude Rühm (EKR, Rühm, asutatud 1923) oli esimene avangardile keskendunud kunstirühmitus Eestis. EKR seadis esiplaanile kunsti rahvusvahelisuse, kunstile olemusliku otsimise senisest erinevate põhimõtetega ning visuaalse keskkonna ümbermõtestamise kaasaja vaimus. Kunstiteos […]

VALGUSE PUUDUMISE KUTSE: Kogu 20. sajandi kunst tegeles ühel või teisel moel pimeduse esteetika loomisega. Eha Komissarov pajatab näitusest „Pimeduskiirus ja teised lood” Kumus.  Pimeduse esteetika loomisest võttis osa terve 20. sajandi vaimueliit alates Freudist ja sürrealistidest ning lõpetades kontrakultuuride, kineetilise kunsti, rokkmuusika, neoavangardi, postmodernismi jpt kunstisuundade esindajatega. Mõistepaar valgus-pimedus Seisukoht, et kultuur kümbleb pimeduses, […]

(NÕUKOGUDE) LEGEND: Elnara Taidre, Vindi näituse kuraator ja EKM-i graafika abikogu hoidja, pajatab Tõnis Vindist kui kunstnikust, kunstimõtlejast ja õpetajast.  Kumu kunstimuuseumis on 9. septembrini avatud näitus “Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” pakub sissevaate 20. sajandi teise poole eesti kunsti ühe võtmekuju loomingusse ning visuaalsete märgisüsteemide uurimustesse. Kuigi Tõnis Vint on laiemalt tuntud eelkõige […]