KAETUD NÄOD: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel küsib, kas ja kuidas keelata burka kandmine Eesti Vabariigis.
Alustuseks peaks mainima, et ma toetan burka-keeldu Eestis. Mulle endale ei lähe too riideese ning tema kandmine eriti korda, ent tegemist näib olevat väga emotsionaalse teemaga, mille pinnal võivad tekkida ühiskondlikud pinged ja konfliktid.
Näo katmise keelamine
Mõnevõrra on juba sõna võetud teemal, et tegelikult pole burka (ehkki tõe huvides olgu märgitud, et selle asja nimi on hoopis nikaab) mingi integraalne osa islami garderoobist. Koraan ütleb vaid: „Nad varjaku pead katva rätikuga väljalõige rinnal“ (24:31). Muidu väidavad erinevad koraani-lõigud, et naine (ja ka mees) peavad riietuma tagasihoidlikult. Enese täielik katmine on islamimaailmas omane vaid teatud regioonidele ning on tingitud kombinatsioonist, kus eriti pietistlik koraani-interpreteerimine on kokkupuutes lõikava kõrbelise palavuse ning liivatormidega.
Küsimus on aga selles, kuidas keeldu ellu viia. Vaid burka keelamine oleks diskrimineerimine (Anette Parksepp, PM 12.08.2015). Palju on viidatud Prantsusmaal (aga ka osas Saksa liidumaades) kehtivale seadusele, mis keelab religioossed sümbolid avalikus ruumis ning sama hingetõmbega ka näo katmise keelamise seadused, mis kehtivad nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal.
Kirvega kallale ei lähe
Iseenesest on siin tegemist teemaga, mille kallale kirvega minna ei saa. Meist keegi ei tea, kui palju hakkab Eestisse saabuma burkadesse mässitud naispagulasi, aga kui tuleb rikkurist ärimees Saudi Araabiast eesmärgiga jalutada oma nais(te)ga Tallinna vanalinnas või suisa siia investeerida, mis siis juhtuma hakkab?
Palju on räägitud, et peaks õppima Lääne-Euroopa vigadest, ent vähe on olnud juttu sellest, et õppima peaks ka positiivsetest kogemustest. Kui palju on riigiaparaadi tasandil otsustamise protsessidest osa võtmas islamikultuure (õigusega mitmuses!) tundvaid inimesi. Kui palju on nähtud ette sama profiiliga inimeste osalemist pagulaskeskuste töös? Muidugi võib öelda põgenikele, et a) burka on Eestis keelatud ja b) see pole üldse islamis nõutav riideese, vaata koraani. Vastus on aga raudkindlalt, et neil on see niimoodi olnud juba iidamast-aadamast. Ja ollaksegi lõhkise küna ees.
Alati tasub vaadata ka asjaosaliste seisukohta. Lugemissoovitus siinkohal on Asma Gull Hasani raamat „American Muslims. The New Generation“, milles autor arutleb palju ka selle üle, kuidas ennast tunneb pearätti või burkat kandev naine lääne ühiskonnas. Ühesõnaga, küsimus on komplitseeritud. Ootame põnevusega lahendusi.
