PALJU. VÄGA PALJU PLAATE: Andres Roots on Eesti üks produktiivsemaid muusikuid. Valdav enamik inimkonnast on kaotanud igasuguse ülevaate, kui palju albumeid ja singleid ta üldse välja lasknud on. Igal juhul palju. Aimar Ventsel pidas Andrese korraks kinni.
Andres Roots oli kunagi bluusikollektiivis Bullfrog Brown, siis läks edasi oma nime all, sinna juurde kontsertalbumid ja mitme alternatiivbluusikuulsuse – Steve Lury, Dave Arcari – kontsertalbumid oma plaadimärgi all. Tal on au olla üles loetud raamatus, mis räägib viimase saja aasta Eesti muusikast, ent mitmed välismaised bluusiajakirjad on teda pidanud üldse vaata et parimaks Eesti ekspordiks üldse. Lisaks muidugi on Andres bluusiteemadel üles astunud kirjasõnas. Hiljuti surus ta mulle pihku kaks CD-d, üks neist Sawmill Roots Orchestra album „Sawmill Roots Orchestra“, teine aga oma nime all üllitatud „Breakfast in September“. Esimene kõlab sügava reveransina New Orleansi muusikale, teine on väärikas märk isikupärase bluusmuusiku kujunemisteest. Pärast kuulamist tuli väikene küsimuste-vastuste voor hubases vanalinna kohvikus.
Kust see saekaatribändi idee tuli?
Idee on väga vana, 1996. aastast juba. Siis mul ei olnud võimalust seda bändi kokku panna ja lõpuks me tegime selle plaadi ära.
Mis sind käigus hoiab? Eestis ju mingit mega bluusiskeenet pole.
Nüüd juba on. Kunagi oli vaid Augustibluus. Viimase 10–15 aastaga on juurde tulnud inimesi, kes tahavad midagi korraldada ja nüüd on pisikesi bluusifestivale Eestis juba 5–6 tükki aastas. On nooremaid ja vanemaid inimesi, kes seda muusikat kuulavad. Aga neid, kes kogu aeg bluusi kuulavad, eriti palju vist pole. Paljud inimesed käivad nendel festivalidel, kuna need toimuvad suvel ja sellistes kohtades nagu Haapsalu ja Pärnu.
Sina ja sinu projektid on vist peale Metsatöllu kõige enam Eestist välja jõudnud kitarrimuusika?
Kohapeal lihtsalt midagi polnud. Ja siis me pidime minema sinna, kus meie muusikat kuulata taheti.
Kuidas see asi käis?
Eks keegi kusagilt midagi kuulis ja kutsus. Põhiliselt oleme mänginud Suurbritannias ja Soomes. Suurbritannias oli 1960ndail kõva bluusikultuur, aga eks praeguseks on selle skeene hiilgeaeg juba läbi. Sellepärast käivadki briti bluusimehed Euroopas, kuna Britimaal keegi midagi ei teeni.
Mis liini sa üldse ajad?
Absoluutselt ei üritagi mingit liini ajada. Ma ise ei laula, kirjutan tekstid ja siis teised laulavad. Ma absoluutselt ei muretse selle autentsuse pärast. Aga kõik, mida ma mängin, ei ole bluus. Ma teen seda kõike enda jaoks ja ei kujuta seda ette, et olen vana mees Mississippist. Eestis peetakse minu muusikat traditsiooniliseks bluusiks, välismaal olen ma pigem alternatiivbluusi artist.
Nüüd on traditsiooniline bluus vist hulga professionaalsem kui muu bluus.
Oleneb, kust otsast vaadata. Pühapäevabändid on peamiselt valged mehed, kes teevad mustade meeste muusikat.
Sa ise oled ju selline valge mees. Aga samas, eesti muusikat sa ei tee. Sinu maatriks on ju ikkagi Ameerika bluus.
Ei ole jah [Eesti bluusi tegija]. Ma olen tekste ammu kirjutanud ja ju nad on head, sest neid kasutavad ka teised, ka Suurbritannias. Kuna ma inglise keelt õppisin väga põhjalikult omal ajal, siis ma ei tõlgi tekste inglise keelde, vaid teen kohe. Ma pole kunagi mõtelnud, et peaks tegema spetsiifilisemat eesti muusikat. Aga kui ma Eestis seda muusikat teen, siis ma olen ka Eesti muusika.
Kirjalik töö
Pärast intervjuud saatis Andres, põhjalik nagu ta on, mõningaid mõtteid, mida intervjuu käigus ei puudutatud.
- Raha – selle kohta ütles kõige ilusamini Briti bluusi isa Alexis Korner (1928–1984), kelle bändist käisid omal ajal läbi teiste hulgas Charlie Watts ja Mick Jagger (Rolling Stones), Jack Bruce ja Ginger Baker (Cream, Graham Bond Organisation), John McLaughlin (Miles Davis, Mahavishnu Orchestra), Robert Plant (Led Zeppelin) jpt: „Mul ei ole midagi selle vastu, et palju raha teenida, aga mul on nii mõndagi selle vastu, et teha halba muusikat.“
- Mis ma teen, kui kontserte ei anna – tegelen muu hulgas perefirma mittemuusikaliste aspektidega, aga mitte ainult: tegelikult on ju lava peal olemine parimal juhul 10% pillimehe tööst, ja kuivõrd mina olen ise enda plaadifirma, kontserdimüüja, produtsent, helilooja, tuurimanager, kitarritehnik, pressiesindaja jne, jne, siis seda tööd, mida peale minu ja mu lähedaste keegi ei näe, aga mis ometi tuleb igapäevaselt ära teha, on oluliselt rohkem, kui keskmine kontserdikülastaja või plaadiostja endale ette oskab kujutada. Igav ei ole ja puhkust ka tegelikult mitte, vaheldust aga küll!
- Miks nii palju plaate – sest muusika on see, mida ma teen. Muusik teeb muusikat, kirjanik kirjutab jne. Meile üritatakse küll vastupidist sisendada, aga see ei ole tegelikult projektipõhine töö, see on ikka nagu täitsa päris amet kohe. Aga kui sa tahad asjale ikka tingimata raha ja kasumlikkuse seisukohast läheneda, siis vaata seda nii: kui neid inimesi, kes ikka veel plaate ostavad, jääb järjest vähemaks, siis peab sama käibe hoidmiseks üha vähematele inimestele müüma üha rohkem plaate 🙂 Varsti on albumite aeg nagunii ümber, aga mina tahan kaks tükki veel teha, sest need on mul peas juba olemas!
- Kuidas ma välismaiste kolleegidega nii hästi klapin – soomlastega on asi ilmselt selles, et ma sündisin ju Tallinnas ja kasvasin Soome TV-d vaadates ja raadiot kuulates. Ka Nõukogude Liidu lagunemise järel ei olnud siin bluusiplaate vabalt liikvel, mina ostsin enda esimese Muddy Watersi Kopenhaagenist – muu info tuli Soome raadiost Esa Kuloniemi igaesmaspäevasest bluusisaatest, Esa on seda saadet teinud 1980ndatest peale ja teeb siiamaani. Minuvanused ja natuke vanemad/nooremad Soome bluusmuusikud on kõik seda kuulates üles kasvanud, nii et isegi kui maitsed erinevad, on meil taustsüsteem sama. UKs on asi aga ilmselt selles, et sealse 1960ndate bluusibuumi mõjud on tunda tänaseni – olgu siis tegu nooremate muusikutega või Steve Lury põlvkonnaga, kes selle ise kaasa tegi… Soome raadios käis 1990ndate alguses ka pikk ja põhjalik saatesari 1960ndatel BBCs tehtud muusikasalvestistest, millel oli minu jaoks toona väga suur mõju, olgu siis tegu roki, bluusi või folgiga, nii et jällegi: taustsüsteem on sama.