Akadeemik T?eslav Lu?t?ik (s. 1928) on päritolult poolakas. Täpselt sada aastat enne seda, kui T?eslav valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks (1964), saadeti tema vanavanaisa Feliks Lu?t?ik tsaari vastu korraldatud võitlusest osavõtu eest Siberisse (1864). Väljasaadetute perekondadel ei lubatud enam Poolas elada, kuid võimaldati lahkelt elama asuda ükskõik millisesse paika üle terve laia Venemaa enese, sh […]
Read more →Ülo Lumiste sündis Vändras. Tema ema Milla (sündinud Pärmann) suguvõsa on sealkandis üks põlisemaid. Perekonna pärimuse järgi olla üks tema metsavahist esivanemaid päästnud kohaliku mõisniku karu käest ning saanud seetõttu vabaks pärisorjusest ja perenimeks Bärmann. Ka Ülo isapoolne suguvõsa on omakandi põlisemaid, asuvad siiamaani Järvamaal Anna ümbruses. Ülo: “Isa poolt tean, et olen pärit Lundenite […]
Read more →Akadeemik Jüri Engelbrechti (s 1939) teenistuskäik on muljetavaldav, tema tunnustuste nimekiri silmapaistev, tema kõigi medalite ja aumärkide kandmiseks jääb tõenäoliselt ühe fraki rinnaesisest väheseks. KÕRGED NÕUDMISED Engelbrecht on olnud Eesti TA president aastatel 1994-2004| ja pärast 2004|ndat asepresident, teinud silmapaistvat rahvusvahelist karjääri ning tõusnud positsioonile, mis pärast teda on järgmisele Eesti teadlasele raskesti saavutatav. Rahvusvaheliselt […]
Read more →Arvestades, et Ülo Lepik on üks meie vanemaid akadeemikuid (s.1921), on tema olek ja hoiak vähemalt kaks põlvkonda endast noorema oma. Selle kinnituseks ka tõik, et pikalt pensionil olnuna, otsustas ta hilistes seitsmekümnestes vahetada uurimisteemat ja lasi välja ühe esimese Eesti teadlasena monograafia sellisel huvitaval teemal nagu “kaoseteooria”. Raamat ilmus 1997. ja kandis pealkirja “Kaos […]
Read more →Kas keegi teab, mis asi on dioraam? Mina varem ei teadnud, olin kuulnud ainult panoraamidest ja ühte kuulsamat idapoolsemat “Borodino panoraami” ka külastanud. Aga dioraam? ESIMENE DIORAAM EESTIS Selgub, et dioraam on selline raam, millel ei ole taga taustaks peisaa?i või pilti, vaid mis kujutab väljavoolitud figuuride ja makettidega mingit kindlat stseeni. Suurim erinevus panoraamvaatega […]
Read more →Teoreetilise füüsika guru Vladimir Hi?njakov (s. 1938) on ema poolt pärit sajaprotsendiliselt Doni kasakatest; isa poolt osaliselt kasakas, Kubani kasakas, pärit Pjatigorskist; osaliselt on Vladimiris kaukaasia verd. Tema isapoolsed esivanemad elasid Ukrainas ja kandsid ka ukrainapärasemat perekonnanime Hi?njak. Isale liideti kirikus sünni registreerimisel -ov otsa ja muudeti seega venelaseks. Kasaklus saigi Venemaal tõelise hoo sisse, […]
Read more →Tänane Tartu Ülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo (s. 1954) ütleb, et tegi oma valikud looduteaduste, sealhulgas füüsika kasuks “tänu looduslikule eelsoodumusele”; eelsoodumust toetas omakorda inseneriharidusega isa ja raamatulembene ning eestimeelne kodune õhkkond. Juba kunagises Tartu II Keskkoolis (nüüdne Miina Härma Gümnaasium, inglise keele süvaõppega kool) osales ta usinalt ja edukalt nii vabariiklikel kui ka üleliidulistel […]
Read more →1 Vohav kollastumine Eesti meedias. Järjest rohkem kohtab ajalehtede külgedel või televisiooniekraanil igasuguseid nn “seltskonnategelasi” ja “arvamusliidreid” kes kommenteerivad süüdimatu idiootsusega erinevaid ühiskonnaprotsesse, taipamata ise asjast halligi. Rohkem mõtlevaid ja mõtestavaid inimesi nagu kardetakse, nad ei ole nagu in või kuumad. 2 Eesti maa sool ja leib pole mitte Toompeal aega parajaks tegevad seltsimehed, vaid […]
Read more →Majandusteaduses tuntakse kolme liiki eeliste teooriat: 1. Absoluutse eelise teooria (A. Smith), 2. Suhtelise eelise teooria (D. Ricardo), 3. Heckscher-Ohlini tootmistegurite proportsioonide teooria. Absoluutse eelise teooria sõnastas Adam Smith juba oma peamises teoses “Rahvaste rikkusest” (1776) ja vaatamata maailma majanduse ja kaubanduse olulisest muutumisest peab see paljuski paika. See kõlab: erinevad riigid suudavad toota erinevaid […]
Read more →Pean tunnistama, et suhtun Prantsusmaasse väga kahetiste tunnetega, sestap üritan alljärgnevas artiklis jõuda selgusele oma vastuolulises sisekaemuses ja ei pretendeeri seisukoh(t)a(de) unitaarsusele, lihtsalt võibolla on mõnel huvitav kaasa mõelda, ehk mõni avastab, et on samade mõtetega vaevelnud. PRANTSUSE KOMPLEKSID TULEVAD AJALOOST Teatavasti on Euroopa ja võib-olla ka terve maailma eelmise sajandi hirm olnud Saksamaa. Ta […]
Read more →