AKADEEMILINE KESKUS: KesKus’i sari Eesti akadeemikutest. Karl Pajusalu usub, et riigi suurus peitub kultuuriliste eripärade rohkuses. Kirjutas Margus Maidla.  Karl Pajusalu (s 20. juunil 1963 Pärnus) sai varakult kogeda toonase, 1960.–70. aastatel levinud kasvatussüsteemi karmust. See süsteem nägi ette muuhulgas „õige“ käega söömist, kirjutamist ja töötegemist. Vasakukäeline Karl möönab: „Eks see oli ka osalt minu […]

AKADEEMILINE KESKUS: KesKus’i artiklitesari Eesti akadeemikutest. Akadeemik Enn Lusti viimase aja töö on keskendunud energeetikavaldkonnale ning pälvinud suurt tähelepanu maailmas. Kirjutas Margus Maidla.  Akadeemik Enn Lust on pärit Ida-Virumaalt Atsalama külast, mis asub Alutaguse hiidmetsade külje all. Enn: „Veetsin hästi palju aega Alutaguse metsades ringi seigeldes. Mulle sai lapsepõlvest see kant päris hästi omaseks ja […]

AKADEEMILINE KESKUS: Ajalehe KesKus sari Eesti akadeemikutest. Andres Metspalu tunneb inimorganismi saladusi ja lugu.  Akadeemik Andres Metspalu suguvõsa on pärit Virumaalt: ta on sündinud Mõisamaa väikekülas, mis asub Rakke kõrval. Nüüd on sinna jäänud vaid üks talu, kus pidevalt elatakse. Kui Andres sündis, siis oli neid veel viisteist. Andres: „Esimesed neli aastat käisin Tammiku algkoolis. […]

AKADEEMILINE KESKUS: Ajalehe KesKus lugudesari Eesti akadeemikutest. Jaan Undusk usub, et kui inimesel kaob keel, siis muutub teda ümbritsev ruum talle kultuuriliselt organiseerimatuks. Kirjutanud Margus Maidla. Akadeemik Jaan Undusk on sündinud Otepääl (14. novembril 1958), ehkki mingeid juuri tal seal ei ole. Jaani vanemad suunati lihtsalt pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist sinna õpetajatena tööle. Lapsepõlve […]

AKADEEMILINE KESKUS: Peeter Kormašov, kokk ja tulevane magister ütleb, et klassikaline küsimus „Mida sa sellise haridusega peale hakkad?“ ning juba lõpetanute kurvad, klaasipõhja kinnistunud silmad panid teda pehmete erialade tulevikule mõtlema. Inimene, kes kavatseb hakata humanitaarias karjääri tegema, võib šampanjast ja kaaviarist üksnes unistada. Igatahes tuleb oodata, kuni see ennast ära tasub. Millegipärast enamik juura- […]

Akadeemik Eero Vasar (s 17. september 1954, Tartu) on Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna Füsioloogia Instituudi juhataja ja alates aastast 1992 füsioloogia professor. Tema isa Elmar Vasar oli Tartu ülikoolis füsioloogia professor ja ka üks vanaisadest Rudolf Säre oli tunnustatud veterinaariaprofessor, seega räägime täna kolmandat põlve professorist, kes on sündinud ja üles kasvanud põlises arstiteadlaste dünastias. Väärib […]

Mitmete akadeemikute elukäik on olnud mõjutatud eesti rahva traagilisest saatusest. Nii ka akadeemik Valter Langil, kes on sündinud 26. jaanuaril 1958 Venemaal Novosibirski oblastis. Tema vanemad küüditati Siberisse 1949. aastal. Seal, Kulundas nad tutvusidki, abiellusid ja neile sündis kaks poega – Valteri vanem vend ja Valter ise, hiljem Eestis sündis neil ka tütar. Valter oli […]

Akadeemik Jüri Alliku isa õpetas Tallinna Tehnikaülikoolis matemaatikat. Jüri: “Arusaamist, mida ülikoolielu endast kujutab, oli minu kõrval kohe algusest peale.” Tõsi, varasemas nooruses soovis Jüri hoopis kunstnikuks saada ja käis Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel. Innustust sai ta väljapaistvalt Eesti kunstnikult Richard Sagritsalt. Jüri: “Mingil hetkel leidsin, et ma pole siiski piisavalt andekas ja teisalt hakkas mind filosoofilises […]

Akadeemik Martin Zobel (s. 25. veebruar 1957 Tallinnas) tundis huvi ja tõmmet looduse vastu juba lasteaias. Mart: “Esiteks sõltub kõik paljuski sellest, kes me oleme – kes on rohkem sisekaemuslik inimene, kes rohkem sotsialiseeruv… Mina viimast väga ei olnud ja selle võrra pakkus loodus mulle ka rohkem huvi. Teiseks olen ma pärit Tallinnast Nõmmelt, mis […]

Akadeemik Enn Saar armastab lugeda Economisti, kriminulle ja hispaaniakeelset proosat. Ta on olnud kirglik alpinist ning tõusnud selles valdkonnas instruktori tasemele, kuni üks “õnnetu stetson” sellele karjäärile kriipsu peale tõmbas, millest tuleb juttu allpool. Ta armastab koduses Tõravere keldris koduveini valmistada ja seda mitte biokeemiahuvist, vaid ikka selleks, et seda omaloomingut vahel andunult nautida. Enn […]