ÜHE, AGA SIISKI PALJUDE NAISTE LUGU: Virge Ratasepp kutsub Vanemuisesse vaatama Pedro Almodóvari ainetel valminud lavastust “Kõik minu emast”, kus tõelise superrolliga saab hakkama Ragne Pekarev. Fotod Maris Savik. Eesti teatriauhindade jagamisel pälvis Vanemuise teatri draamanäitleja Ragne Pekarev parima naiskõrvalosatäitja auhinna Agrado rolli eest Pedro Almodóvari filmil põhinevas lavastuses “Kõik minu emast”. Vanemuise teatri laval […]

PILDID RUSUDE ALT: Näitus “Armistunud pale” toob Tartu Kunstimuuseumi 3. korrusel vaatajani valiku muuseumi kogusse kuuluvaid töid, mis on päästetud 1943. aastal Tartu pommitamise tagajärjel kokkuvarisenud hoone rusudest. Näitusele valitud teoseid ühendab nende saatus ning väljapanekusse kuulub ka selliseid töid, mida kogu sõjajärgse aja ei ole eksponeeritud, ütleb kuraator Mae Variksoo. aasta jaanuaris möödus 80 […]

KELLEL ON JA KELLEL POLE. RAHA, MA MÕTLEN! Imelike Filmide Festivali (IFF) esiprodutsent Harly Kirspuu räägib tänases kirjatükis, kuidas ja mismoodi on võimalik filmi rahastada. Eriti siis, kui ekvivalenti napib. Aga kuidas ikkagi filmi teha? No kui on üks natukenegi viisakas käsikiri olemas, siis hakkame rääkima rahast. Käsikiri võib olla kõige imelisem maailmas, aga kui […]

NIMEVAHETUS KUI IMEROHI: Mart Raudsaar, kes oma nime lähiajal suure kirjaniku Balzaci järgi ümber nimetab, usub, et kohe purtsatavad tema arvutist ka maailmaklassiku väärilised teosed. Umbes selle loogika järgi tegutses Haigekassa, kui Tervisekassaks muutus, sest ega pärast ümbernimetamist pole enam ju ka haigeid! Ammustel aegadel sõid indiaanlased tapetud vaenlase südame ära, sest nad uskusid, et […]

ETTEVAATUST, LASTERAAMAT! Orientalist ning Puhhi-uurija (puhholoog) Märt Läänemets kirjeldab pentsikut olukorda, kus Puna-Hiina on oma vaenlaste nimekirja arvanud ka Karupoeg Puhhi. Üks tont käib ringi mööda Hiinamaad. Oh ei, see ei ole kommunismitont, millega Karl Marx ja Friedrich Engels hirmutasid Euroopat 1848. aastal oma kommunistliku partei manifestis. Kommunismitont on Hiinas ammu lihaks saanud ja ligi […]

VEIDER JA VAIMUSTAV TEOS: Karel Vanamölder räägib, kuidas Madli kinkis talle sünnipäevaks vaimustava teose – “100 aastat bussiliiklust Tartus”. Selle on koostanud Alar Teemusk, Tartu 2022, 208 lk. Teos on akadeemiliselt kõigiti tasemel – kasutatud on hulgaliselt arhiivimaterjale, omaaegset ajakirjandust ja intervjuusid, viiteid kokku lausa 542 tükki, registrid, loendid jms lisaks, pildimaterjal rikkalik. Riho Paramonovi […]

LAEVAGA MAETUD VIIKINGID: Tartu ülikooli arheoloogiadoktorant Marge Konsa on seisukohal, et Saaremaa Salme lahingu kohta on võimalik siiski teha mõningaid oletusi hauapanuste ja luustikele jäänud vigastuste põhjal. Samuti annab lisainfot omaaegse maastiku rekonstruktsioon. Salme lahingust on Meremuuseumis üleval ka põhjalik näitus. Kauges minevikus toimunud lahingutest teame enamasti kirjasõna vahendusel, vaid väheste kohta on olemas ka […]

KAUNIS, AGA ÜDINI MÜRGINE: Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Krista Kirotar tutvustab ligitõmbavat, aga mürgist lumeroosi, mille mitmete liikide õitseaeg on Eestis aprillis. Selle sugukonna esindajaid pole niisama näppida ja suhu pista kindlasti soovitatav. Legendi järgi olla lumeroosi nägemine innustanud Püha Laurentiust jõuludele hümni looma. Mind inspireeris novembrikuises Tammsaare pargis õitsva lumeroosi nägemine seda müstikat täis taimeperekonda […]

Valdo Praust ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 25 aastat tagasi, 5. aprillil 1998, avati Jaapanis Akashi väina sild, mis on tänini maailma üks võimsamaid ja suurejoonelisemaid rippsildu. Ligi nelja kilomeetri pikkune sild ühendab väikest Awaji saart Jaapani peasaare Honsuga, sedakaudu üle Awaji saare pääseb Jaapani peasaarele ka suuruselt neljandalt saarelt Shikokult. Silda hoiavad üleval […]

“AMMU POLNUD MA NII SÜGAVALT KURBADE INIMESTEGA RÄÄKINUD”: Liis Kolle reisikiri põgusast teekonnast Kanada põlisrahvaste juurde, noppeid nende eilsest ja tänasest päevast. Kanada põlisrahvaste saatus on olnud jalustrabavalt õudne. Alljärgnev on kurb muusika kaheteistkümnes pausis. Kanadasse minnes oli mu suurimaks huviks eestlaste kogukonna järel tutvuda sealsete põliselanike olukorraga. Teadsin sellest varem häbiväärselt vähe, ent arvasin, […]