November ja detsember on igas Eesti volikogus suuresti eelarve kuu. No nii on. Ei tea, kui paljud minu kolleegid seda ligi kolmesaja leheküljelist dokumenti nimega “Tallinna linna 2006|. aasta eelarve” on viitsinud läbi lugeda. Tahaks loota, et kõik.
TÖÖ RAHA KALLAL
Selge see, et need volinikud, kes linnapead volikogu istungil mitu tundi järjest küsimustega piinasid, on eelarve tähtsaid ridu lugenud ja uurinud. Usinamad esitasid ka oma muudatusettepanekuid. Setust volikogu vanim liige Nikolai Solovei muretseb talle omaselt Tallinna kultuuriürituste ja igasugu kultuuriühenduste summade pärast.
Sõber Märt Sults seisab hingega koduasutuse eest – kooliremont tahab finantsi. Liisa-Ly Pakosta aga tahab rajada hoopis lastetuba – volikogu majja. Tore algatus. Nii nagu Rahandusministeeriumis, olgu ka rahvasaadikutel volikoguomabeebituba… Sellepeale jäävad aga paljud kolleegid neile omaselt vait. Ja mõni sööb hoopis ¹okolaadi. See pidi kuuldavasti ajus keeleõpet soodustama.
VÄIKE PEETER И ВСЕ-ВСЕ-ВСЕ…
Samal ajal kui Hanno Pevkur, Tarmo Kruusimäe ja Nikolai Stelmach eelarve ja linnavalitsuse tegemata jätmiste kallal päid murdsid, tegeles nii mõnigi volikogu liige oma sissetuleku suuruse kasvatamisega.
See, et meie Keskerakondlastest noored plikad à la Oksana Kostina on tähtsatesse nõukogudesse mitmetuhandelisi hüvitisi per kuu välja võtma pandud, pole enam mingi uudis. Tore on, et inimeste sissetulekud kasvavad ja nüüd saavad ka need tüdrukud enda elu paremale järjele seada. Iseseisvaid naisi on ühiskonnas niigi puudu.
Opositsiooni kolleegidest näitas aga megakõrget poliitilist pilotaa¾i doktor Mardna, alias Väike Peeter. Kui peale valimisi oli Keskerakond ametlikult meedias rääkinud mõnede poliit- ja ärigrupeeringute viiemiljonilisest nende saadikute ülesostmise eelarvest ja korraldasid oma fraktsioonile seejärel lausa eraldi mitu koolitust, siis nüüd suutsid nad oma positsioone üpris odavalt kindlustada.
Linnaraha eest muidugi.
VOLIKOGUS PAKUTAKSE KATUST
Tänaseks Sotsiaal-Demokraatliku erakonna volikogu fraktsioonist ametlikult välja heidetud uue aja “Faktulin”. Rahvaliitlase Peeter Mardna hind on pealtnäha üle mõistuse madal. Tohtrist kolleeg Mardna saab kolm tuhat krooni kuus lisatulu, ajades asja Tallinna ühe munitsipaalhaigla nõugukogus. Kuid kurjad keeled volikogu koridorides on rääkinud, et oma õnnetuseks volikogu liikmeks sattunud väike ja tubli inimene Mardna olevat hoopis suure pealinnapoliitika hammasrataste vahele jäänud. Ja Väike Peeter Ninasarviku armaadale “Ei” ütleks, oleks ta töökohal ja praksisel Tallinna ühes kõlava nimega munitsipaalhaiglas kriips peal. Nii ei jäänud muidu pealtnäha rahuliku ja ausa näoilmega kolleeg Mardnal midagi muud, kui “katuse” teenusvastu võtta ja oma elu edasi elada.
Eelmisel korral nentisin kurvastusega, et paljud minu tublid ja toredad kolleegid on linnakodaniku jaoks täiesti tundmatud kujud. Kuid võta näpust, ka mõned tundmatud saavad siiski olulise teoga hakkama. Hea meel on. Sest muidu ei tea kuidagi otsustada nelja aasta pärast, keda tasub valida. Kohtume uuel aastal.