Akadeemik Mart Ustav (s. 16. juuli 1949) on suur nii kehalt kui ka vaimult. Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2001 ja tema teadusala on molekulaarbioloogia, täpsemalt biomeditsiin.
Nurgake muldonnis
Mart sündis Venemaal Omski oblastis T?erlaki külas. Mart: “See oli 25. märts 1949, kui minu praegusesse elukohta ilmusid Nõukogude sõjaväelased ja teatasid minu emale ja teistele lähedastele, et nad on kuulutatud rahvavaenlasteks ja vastavalt otsusele saadetakse nad eluaegsele asumisele Siberisse. Mu ema oli siis 26 aastat vana ja kandis parajasti mind. Ema oli lõpetanud paar aastat enne seda õpetajate seminari, ta oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja.”
Mardi vanaema polnud hoolimata suurtest tragöödiatest elus – poeg sai sõjas surma, mees oli surnud Vologda vanglas – allaheitlik inimene. Ta teatas, et tema nendele kommudele ennast kätte ei anna, ronis redelit pidi üles ja peitis ennast maja pööningul korstna taha, kus soldatid teda üles ei leidnud. Pärast parastas terve elu, et “need kommunistid ei suuda isegi küüditada korralikult, ei otsi majagi läbi”.
Mart jätkab: “Kaks nädalat see reis kestis ja siis jõudsid minu ema ja tädi lõpuks kohale Omski oblastisse T?erlaki külla. Alustuseks renditi kohalikelt elamispinnaks muldonnis üks nurgake ja lahked memmekesed aitasid ka muu eluks tarvilikuga. Mõni kuu hiljem ma siis sellistesse oludesse ka sündisin.”
Mardi vanemad ja lähedased on tegusad ja sihikindlad inimesed või siis on see hea näide sellest, kuidas heast haridusest on kasu igal poolt ja iga riigikorra ajal. Õpetajate seminaris omandati kõrvalainena muusikaline haridus, sealhulgas ka klaverimänguoskus. Muusikaharidusest tõusis Mardi emal palju kasu, sest sellist inimest T?erlakis polnud, seega sai ta tööd kohaliku keskkooli muusikaõpetajana. Nõukogude ajal oli vaja laulda oode parteile, Leninile ja Stalinile ning keegi pidi ju lastele neid õpetama. Vaikselt kohaneti ning elu hakkas laabuma. Vanaema päästis-säästis ja tema poolt Venemaale saadetud rahasaadetistest oli elu korraldamisel suur abi. Selle raha eest osteti korralik maja ja kui nad seitse aastat hiljem 1956. aastal tagasi Eestimaale lubati, siis oli probleeme selle müügiga, sest kohalikel polnud lihtsalt raha, et maja eest seda väärivat summat välja käia.
Tuba 414
Mardi haridustee sai alguse pärast Eestisse naasmist Tartu 10. keskkoolis, praeguses Mart Reiniku gümnaasiumis. Mart: “Kogu õpetajaskond olid vana Eesti kooliga inimesed (Valentin Marvet, Rita Sermat, Tiiu Kutti, Helene Beiman jt) ja nad tegid oma tööd hinge ning südamega. Pean tunnistama, et minu hilisem kaldumine bioloogia suunale keemias ongi paljuski pärit sellest koolist, see oli üks väga hea kool.”
Kuna toonane 10. keskkool oli kaheksaklassiline kool, viis Mardi tee 1967. aastal teise legendaarsesse kooli ja klassi, nimelt Tartu 5. keskkooli, klassi, kust on pärit viis akadeemikut. Mart: “Mu ema oli samuti selles koolis õpetaja ja eks see oli paras piin, kui üks poiss peab õppimist umbes viienda tähtsusega tegevuseks, nagu mina toona, ja see kohe ka ema kõrvu ulatub. Kuid keemiat läksin õppima väga teadlikult.”
Juba teisest kursusest hakkas Mart vabal ajal Aavo Aaviksaare laboratooriumis tööl käima, sestap juhtuski nii, et valik hakata teadust tegema tuli kaunis sujuvalt. Mart: “Olen teadlasena pärit Eesti molekulaarbioloogia hällist, Artur Linnu laboratooriumist, ruumist 414. See on ruum, kust on pärit akadeemikud Richard Villems, Mart Saarma, Andres Metspalu, Mati Karelson ja Jaak Järv ning paljud-paljud teised.” Mart jätkab: “Ülikooli esimestel kursustel hakkasin käima biokeemia ringis ja sattusin hilisemalt tegutsema keemia ja bioloogia piiripinnale ehk molekulaarbioloogiasse, mis ongi selle teene, et ma väga teadlikult tahtsin teadust teha.”
Ülikooli päevilt meenub õppejõududest tagantjärele eriti eredalt Viktor Palm.
Aastal 1972 sai ülikool edukalt lõpetatud, paar aastat ka Nõukogude armees seigeldud ja nagu Mart tagantjärele meenutab, oli tal aastaks 1976 langetatud valik, et ta läheb edasi teadlasena molekulaarbioloogia suunal. Ta kandidaaditöö juhendajateks saidki Artur Lind ja Richard Villems.
1979. aasta sügisel kaitses Mart Ustav keemiakandidaadi kraadi molekulaarbioloogia alal Ukraina Teaduste Akadeemia molekulaarbioloogia ja geneetika instituudi juures. Mart: “Minu töö rääkis valgu ja ribonukleiinhapete komplekside interaktsioonidest valgu biosünteesi masinavärgis. Nii et ma alustasin keemiku-biokeemikuna, siis tekkis nihe molekulaarbioloogia peale ja uus murrang toimus 1982, mil ma vahetasin molekulaarbioloogia valgu nukleiinhapete interaktsiooni uurimise viroloogiliste probleemide uurimise peale. See toimus minu Uppsala-perioodil, mis vältas 1982-1985. Loomulikult on ka Rootsi teadus väga kõrgel tasemel, kuid tagantjärele, kuna oman nüüd ka praktilist võrdlusmomenti, oleks olnud otstarbekam see periood mõnes USA laboratooriumis praktiseerida.”
Uppsala ja USA
1989-1992 oli Mart külalisteadur oma valdkonna tippkeskuses, Cold Spring Harbor Laboratorys. See on absoluutselt tipptasemega keskus ja terviklik teadustaristu, kus praktiliselt iga nurga peal kohtad Nobeli preemia laureaati.
Mart: “Väidetavalt on see laboratoorium maailma kõige suurema kontsentratsiooniga Nobeli preemia laureaatidega koht. Peale Jim Watsoni võis seal kohata ka näiteks Barbara McClintocki (Nobel 1983), Alfred Day Hersheyt (Nobel 1969), Philip Allen Sharpi, Richard John Robertsit (Nobel 1993 koos Allen Sharpiga), kõik need preemiad on füsioloogia ja meditsiini valdkonnas, seega selle teadustaristu suurus oli umbes viis hektarit ja minu sealviibimise ajal tuli keskmiselt üks Nobeli preemia laureaat hektari kohta. See oli vana kaluriküla, mis asus Long Islandil, 40 miili kaugusel New Yorgist. Laboris oli palgalisi-lepingulisi töötajaid ainult üks – labori direktor. Kõik ülejäänud olid ajutiste lepingutega. Kohe kui sa enam oma valdkonnas tipus ei püsinud, ütlesid labori juhid sulle: You are now on the rolling five. Mis tähendas seda, et sinuga enam lepingut ei pikendata ja viie aasta jooksul pead leidma endale uue koha.
Sellest karmist koolist tõi Mart kaasa osalt samasugused nõudlikud meetodid ka Eestisse oma laboratooriumitesse. Näiteks 2009|. aastal Mardi 60. juubeli puhul annab Tartu Ülikooli siselehes oma juhendajale hinnangu Meelis Kadaja, kes tuli Ustavi laborisse juba bakalaureuseõppe esimese kursuse tudengina: “Mardi laborisse tulles ärge lootkegi, et pääsete kergelt, sest teid ei panda tegema triviaalseid katseid, mis viivad kiiresti sihile ehk paberini ülikooli templi ja rektori allkirjaga. Teid suunatakse palju okkalisemale teele püha tõe juurde, kus peate püstitama ja tõestama hüpoteese.”
Kadaja sõnul kehtib Ustavi laboris reegel, et Mart aitab üliõpilast, kes aitab ennast ise. Mitte ükski hea idee ei jää eksperimentaalselt kontrollimata ja ükski tudeng, kes tahab teha suulist ettekannet, ei jää konverentsil ukse taha.
HIV ja kontroll selle üle
Huvitav on kuulata Mardi otsekohest hinnangut HIV alistamise võimalustele inimkonna poolt. Tegu on ju Eesti ühe juhtiva HIV uurijaga, kes on pühendanud selle haiguse vastu vaktsiini leidmisele üle kümne viimase aasta.
Ühes varasemas intervjuus on ta öelnud: “HIV kadumine oleks ehk võimalik, kui kehtestada riigi totaalne kontroll inimeste üle. Et HIV-positiivne pistetakse kuhugi isolaatorisse või vangilaagrisse. Seniks, kuni elame demokraatias ja vabaduses, kus valitsevad ihad, lust ja ka inimlik rumalus lööb üle serva, on selle vastu võimatu võidelda. Ma ei taha öelda, et HIV nakatub vältimatult kõigile. Nagu ma ütlesin, peab selleks harrastama teatud riskikäitumist, ja noored inimesed seda paratamatult teevad. Katsetavad narkootikumide ja seksiga, vahel satutakse lihtsalt ohvriks. Ma ei arva, et HIV-d oleks võimalik elimineerida. Tõsi, nagu õiget elustiili järgides on võimalik ära hoida rasvumist ja südamehaigusi, nii on õiget eluviisi järgides võimalik ära hoida mida iganes. Aga ma ei usu, et HIV-d oleks võimalik teisiti hävitada, kui selleks ei leiutada tõhusat vaktsiini.”
Mardi töö selle vaktsiini väljatöötamise suunal jätkub ja peatselt sisenetakse uude kliiniliste katsetuste etappi, sest senised tulemused on olnud paljulubavad.
Tõeline kirg on toiduvalmistamine
Kultuuri tarbib Mart suhteliselt kaootiliselt, nagu ta ise ütleb, kuid teatrisse ja kontserdile ikka vahel satub.
Kuid tema tõeline kirg on toiduvalmistamine: “Meil on viis tajumeelt, me tunneme viit maitset ja tuhandete lõhnaretseptorite kaudu mõjutame oma emotsionaalset seisundit. Pärast seda, kui ma olen hakanud Prantsusmaal käima ja tutvunud sealse köögiga, olen mõistma hakanud, millest me siin Nõukogude poole peal kasvades ja elades ilma jäime, sest siin ei pööratud toidukultuurile mitte mingisugust tähelepanu. Õige mereand, mõni krabiline ja õige vein? See on midagi absoluutselt nauditavat.”
***
Ettevõtlus ja biokeemia
RIKKUSE JA VAIMU SUHTED: Akadeemik Mart Ustav on edukas ettevõtja, kes üritab oma teadusliku teadmist kõrgtehnoloogilise ettevõtluse kaudu rahaks pöörata.
Akadeemik Mart Ustav toonitab: “Minu jaoks on raha teenimine vahend, mitte eesmärk omaette.” Ta on tõenäoliselt üks väheseid inimesi Eestis, kes on biotehnoloogiaga suutnud raha teenida – ja jutt käib miljonitest ja mitte kroonides. Hiljuti võõrandas ta edukalt osaluse enda loodud ettevõttes Quattromed ja investeeris uutesse arengutesse ja taristusse sellises ettevõttes nagu Icosagen. Mart: “Julgen väita, et Icosagenis on praegu sellisel tasemel teadusaparatuur, et häbeneda pole midagi isegi teadusasutuste ees.”
Kõik see toimub suurema ja ambitsioonikama eesmärgi nimel, millest võis aimu saada ühel ettevõtjatele korraldatud seminaril Tartu Ülikoolis, kus ta esines ettekandega, milles ta muuseas ütles: “Usun, et see on ainult aja küsimus, millal Eestisse tekib esimene kodumaine bioloogilisi ravimeid väljatöötav ja tootev ettevõte. Usun, et see peaks olema bioloogilisi ravimeid ja vaktsiine tootev firma. Meil on Eestis riigi poolt biomeditsiini, geneetikasse, genoomikasse ja nendega seotud valdkondadesse, eriti inimestesse ja teadmistesse viimastel aastakümnetel tõsiselt panustatud ja meil on välja kujunenud väga kõrgel tasemel biotehnoloogide, biomeditsiini ja molekulaarbioloogide kogum. Ka taristute tase on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud ja usun, et kriitiline mass on olemas, et keegi suur rahvusvaheline firma teeb siia oma allüksuse. Aga kui see juhtub, siis mitte mõne ülikooli juurde, vaid omandatakse või asutakse strateegiliseks investoriks mõnda kohalikku biotehnoloogia firmasse. Meil on vaja lihtsalt endal piisavalt suureks areneda, omamaks kriitilist massi – näiteks kuni 200 inimest tööle palgata ja 100 kuni 200 miljoni eurose aastakäibeni jõuda.” Mart ütleb seda kõike väga rahulikult ja iseenesest mõistetavana.
Tänu edukale ettevõtlusele saab Mart endale ka natuke enamat lubada kui keskmine teadlane või isegi akadeemik. Ta on tõsine aiandushuviline ja räägib vaimustunult, kuidas ta Prantsusmaal on omandanud umbes 2000-ruutmeetrise maalapiga talumaja ja milline suurepärane muld ja kliima seal on: “Kõik, mis mulda viskad ja üle kastad, see ka mühinal kasvama läheb.”
Oma Lõuna-Eesti suvekodus alustas ta täismõõdulise pargi väljaarendamist, mis hakkab koosnema kahest osast – barokne ja nn metsapark või inglise stiilis park. Mart kommenteerib seda: “Eks see pargi arendamine on väga pikaajaline protsess ja ehk lapselapsed saavad nautida, aga kui ma vanemaks jään ja jaksu juba vähem on, siis tahaks Eesti sügise ja talve eest hakata rohkem Prantsusmaale sealsesse kliimasse põgenema.” Ja mainib unistavalt naeratades, et seal (Prantsusmaal) on praegu juba 20 kraadi sooja ja nartsissid õitsevad.
Kuid selle teema lõpetuseks mainib ta veel kord raha teenimise ühiskondliku vastutuse tähtsust: “Kui osalus (Quattromedis) sai võõrandatud, siis andsin Teaduste Akadeemiale spetsiaalsesse fondi kolm miljonit krooni uute teadlaste ja teadusprojektide edasiseks toetamiseks.”
Mardil on suured teened selles, et Tartu Ülikool investeeris oma lagunenud hoonesse Nooruse tänaval ja lõi tehnoloogiainstituudi. Ta veenas sellise instituudi vajalikkuses kõiki otsustajaid nii ülikoolis kui ka ministeeriumides. Aastatel 2002-2007| oli ta tehnoloogiainstituudi direktor ja täna on ta sealsamas biomeditsiinitehnoloogia professor. Alates 2009|. aastast võttis ta vastu ka Teaduste Akadeemia asepresidendi ametikoha.
***
NIMI
Mart Ustav
TEADUSALA
Biomeditsiin
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Papilloomviiruse uurimine, sh selle sümbioos peremeesrakuga ja molekulaarbioloogia (eriti episoomi lokaliseerimine); geenivektorite episomaalse püsimise molekulaarne alus uue põlvkonna ohutute DNA-vaktsiinide loomisel; viiruste ja viirusvektorite konstrueerimine
VALITUD AKADEEMIASSE
19. detsember 2001
AKADEEMIA OSAKOND
Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
16. juuli 1949 Venemaal Omski oblastis T?erlaki külas
TÖÖKOHT
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor (alates 2007|)
Eesti Teaduste Akadeemia asepresident (alates 2009|)
HARIDUS
1972 Tartu Ülikool
TEADUSKRAAD
1979 keemiakandidaat molekulaarbioloogia alal, Ukraina TA molekulaarbioloogia ja geneetika instituudi nõukogu juures, teema: “Исследование взаимодействия низкомолекулярных РНК с рибосомными белками Escherichia coli” [Escherichia coli 5SRNA ja tRNA interaktsioon ribosoomi valkudega]
TEENISTUSKÄIK
1967-1972 Tartu Ülikooli füüsika-keemia teaduskonna keemiaosakonna üliõpilane
1972-1974 sõjaväeteenistus
1974-1975 Küberneetika Instituudi vaneminsener
1976-1982 Tartu Ülikooli vaneminsener, nooremteadur, vanemteadur
1982-1985 Sta?eerimine Uppsala Ülikooli meditsiinilise geneetika instituudis
1985-1989 Tartu Ülikooli onkogeneesi labori juhataja
1989-1992 Cold Spring Harbor Laboratory külalisteadur
1992-2002 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikrobioloogia ja viroloogia õppetooli juhataja, korraline professor
1996-1999 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja
2002-2007| Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor
2007|-… samas biomeditsiinitehnoloogia professor
2009|-… Eesti Teaduste Akadeemia asepresident
TUNNUSTUSED
1980 Eesti preemia valgu biosünteesi mehhanismide uurimise eest
1996 Eesti teaduspreemia papilloomviiruste replikatsiooni ja onkogeenide toimemehhanismide uurimise eest
2001 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk
2005| Tartu Ülikooli sihtasutuse raefondi preemia
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID:
Teaduslike publikatsioonide üldarv 68
HOBID
Aiandus