Akadeemik Gennadi Vainikko (s 1938, Kodopoga (Kontupohja), Karjala) on tegelikult rahvuselt ingeri-soomlane. Saksa okupatsioonivõimud deporteerisid ta vanemate perekonna sõjapiirkonnast Eestisse ja mõne aja pärast Soome, kust Soome – Nõukogude Liidu rahulepingu alusel tuli 1945 naasta Nõukogude Liitu. Kuigi meelitati elamisvõimalusega Karjalas, saadeti perekond hoopis Jurjevo kolkakülla Venemaal Kalinini oblastis. Aasta pärast õnnestus neil Eestisse kolida, kuid püsivat elamisluba Gennadi vanemad siin kuni 1954. aastani ei saanud. Sagedaste elu- ja töökoha vahetustega õnnestus neil siiski Venemaale väljasaatmist vältida. Lastele tähendasid kolimised sagedast koolivahetamist. Akadeemik meenutab lapsepõlve: “Toonased võimud ingerlaste paikseks jäämist ja eriti oma kodukohta naasmist ei soosinud. Ehkki väike laps, nagu ma olin, kohaneb olukorraga kiiresti ja ma ei saa öelda, et seetõttu kuidagi kannatasin. 1942. aastal tulime perega Eestisse, kuigi vahepeal küüditati pere aastakeseks ka Kemerovosse. Mu isa oli kõrgelt haritud mees ja tema roll minu arenemisel ning kujunemisel on olnud määrav. Ka matemaatikat läksin ma õppima peamiselt isa soovitusel.”
Matemaatika oli veres
Gennadi on koolipinki nühkinud nii Mäetagusel, Vändras, Tõrvas, Kosel kui ka Kehras. 1956 lõpetas ta Kehra Keskkooli kuldmedaliga. Gennadi: “Eks ma nooruses tegin ka oma ulakused ära, kuid mäletan, et pööre toimus kuskil seitsmendas klassis, kust alates olid mu hinded peamiselt viied.”
Tartu Ülikooli lõpetas Gennadi 1961 kiitusega matemaatikaõpetaja diplomiga, saamata kogu stuudiumi jooksul ainsatki hinnet peale viite. Järgnes aspirantuur dotsent Enn Tamme juhendamisel ja kandidaaditöö kaitsmine 1964. aasta kevadel Tartu Ülikooli juures. Töö kandis pealkirja “Galjorkini meetodi täpsusest”.
Akadeemik Vainikko: “Võib-olla samamoodi väikese nihkega nagu süvenemine õppimisse tuli ka tõeline süvenemine matemaatikasse. Pean tunnistama, et mul on alati matemaatika peale soont olnud. Ta on mulle suhteliselt lihtsalt kätte tulnud. Juba keskkoolis oli minu jaoks tihti arusaamatu, miks nii lihtsast ja iseenesestmõistetavast asjast nagu mõni matemaatikaülesanne või teoreemist peab nii pikalt ja põhjalikult rääkima, tundus justkui ajaraiskamisena. Ülikoolis ei olnud meil väga õppimist soosiv kursus, veetsin küll tihti pikki tunde raamatukogus, kuid peamiselt ilukirjandust lugedes.
Pööre tuli kuskil neljandal, aga eriti viiendal kursusel, kui meile anti kätte diplomitöö teemad ehk siis konkreetne ülesanne lahendada, siis hakkas see teema mind tõeliselt huvitama.”
Nooruke doktor
Tärganud pühendumus diplomitöö teemasse süvenemisel sai vääriliselt tasutud, kui noorele lõpetajale omistati silmapaistva teadustöö eest vabariiklik preemia. Gennadi diplomitöö teema oli suuresti sama mis tema tööl matemaatika-füüsika kandidaaditööle. Aga mis see Galjorkini meetod siis ikkagi on? Akadeemik: “Galjorkin oli üks ehitusinsener, kes selle meetodi sedastas. See on meetod diferentsiaal- ja integraalvõrrandite lahendamiseks. Kui väga üldiselt öelda, siis matemaatika jaguneb “puhtaks matemaatikaks” ja “rakendusmatemaatikaks”. Mina olen tegelikult terve elu nende kahe vahel olnud, olenevalt teadusteemast. Näiteks see Galjorkini meetod on tegelikult rakendusmatemaatika valdkonda minev, kuid ma lahkasin teda puhta matemaatika meetoditega.”
Juba aspirantuuriaastail puutus Gennadi kokku kahe silmapaistva matemaatiku ja särava isiksusega – prof M.A. Krasnoselskiga Vorone?i Ülikoolist ja prof S.G. Mihliniga Peterburi Ülikoolist. Need on teadlased, kes on tugevasti mõjutanud akadeemiku elukäiku ja seda mitte ainult teaduslikus mõttes, vaid ka üldisemalt.
1965/67 siirdus Gennadi pärast aastast tööd Tartu Ülikoolis kaheks aastaks Vorone?i Ülikooli ja kaitses seal aastal 1969 füüsika-matemaatikadoktori kraadi. Tähelepanuväärne on, et tänane akadeemik oli doktorikraadi kaitsmise ajal kõigest 30-aastane. Kui tänapäeval on sama vanad PhD-d üsna tavalised, siis toona oli enne 40. eluaastat kraadi kaitsta tõeline saavutus, aga 30-neselt täiesti uskumatu. Samas – matemaatikutel seda vahel ikka juhtus, sest kui olid mõne geniaalse lahenduse peale tulnud, mis kraadi vääris, siis anti see ka ilma kohustusliku eafaktori äraootamist ära.
Tartu ja Helsingi
Aastatel 1967-94 töötas Gennadi taas Tartu Ülikoolis, aastast 1969 professorina. 1990-94, keerulistel ülemineku ja teadusreformi aastatel, oli akadeemik Vainikko Teaduste Akadeemia asepresidendi ametis, Akadeemiasse valiti ta aastal 1986. Aastatel 1995-2003| siirdus ta aga Soome, Helsingi Tehnikaülikooli professoriks ning alates aastast 2005| on ta uuesti Tartu Ülikoolis vanemteaduri ametis.
Gennadi: “Tartu Ülikoolis ja Helsingi Tehnikaülikoolis oli matemaatika lugemine mõnevõrra erinev, sest Helsingis oli siiski Tehnoloogiaülikool ja seal loeti matemaatikat üldainena. Kuid igal aastal võeti selle suure ülikooli peale doktoritöö tasemele vastu ka umbes 20-liikmeline grupp, kes tulid spetsiaalselt matemaatikat õppima. Nendega oli töö lausa lust! Kuskil mujal pole ma matemaatiliste probleemide lahendamisel nii suurt huvi ja agarust täheldanud. Muide, üks näide Soome ühiskonnast: Nokia toetab igal aastal spetsiaalse eriprogrammiga matemaatika õppimist ja teaduse tegemist ehk siis tööstus on seal see, kes toetab matemaatikat.”
Arvukad loengutsüklid
Teaduste Akadeemias kuulub Gennadi profiililt astronoomia ja füüsika osakonda. Tema uurimistöö peasuunad on olnud peamiselt rakendusfunktsionaalanalüüsi, sealhulgas ligikaudsete meetodite teooria, projektsioonimeetodid, mittekorrektsed ülesanded, pöördülesanded, integraal- ja pseudodiferentsiaalvõrrandite kvalitatiivsed teooriad ja numbrilised meetodid ja kiirguslevi ülesanded.
Akadeemik: “Aastail 1970-85 töötasin kohakaasluse alusel ka Tõraveres TA Füüsika- ja Atmosfäärifüüsika Instituudis ja sellest tulenevalt on paljud teadustööd kirjutatud kahasse füüsik Olev Avastega.”
Akadeemiku juhendamisel on omandanud kas kandidaadi- või doktorikraadi ligikaudu 30 juhendatavat. Peale Helsingi Tehnikaülikooli professori ameti on ta pidanud pikemaid loengutsükleid mitmel pool endises Nõukogude Liidus, aga ka Saksamaal (tervelt 7 korral), USA-s ja Lõuna-Koreas. Nende loengute tagajärjel on akadeemikul valminud 16 monograafiat ja neli õpikut. Teaduslikke ettekandeid on akadeemik lugenud peale eesti keele veel neljas keeles – soome, vene, inglise ja saksa keeles.
Koorilaul ja tervisejooks
Hobidest. Akadeemik Vainikko on pikemat aega harrastanud koorilaulu: üliõpilasaastail laulis ta Tartu ülikooli segakooris, hiljem ligi 25 aastat Tartu meeskooris Gaudeamus. Ta naudib kontserte ja teatrietendusi ning füüsilist vormi on aidanud säilitada osalus Uno Sahva võimlemisrühmas. Peale selle kuuluvad ta hobide hulka veel regulaarne tervisejooks ja suusatamine. Gennadi on oma viisteist korda läbinud Tartu Suusamaratoni.
Gennadi: “Gaudeamusesse kutsutakse mind pidevalt tagasi, aga ei ole midagi teha, hääl on laulmise jaoks liiga ära.”
Suhtumine Jumalasse on akadeemikul indiferentne. Lemmiktoitudeks loeb ta kohupiimatoitusid ja veest kangemast kraamist eelistab veine.
Akadeemikut häirivad Eestis erakondade omavahelised halvad suhted, mis pahatihti ei jää viisakuse piiridesse, kuna käib üks pidev ärapanemine ja ärategemine. Aga imestama paneb ja aupaklikkust tekitab eestlaste kultuursus ja meie rikkalik kultuurielu ja -sündmused tervikuna.
70 aasta juubeli puhul on kolleegid iseloomustanud Gennadit sõnadega, et tegu on ühelt poolt hasartse, kuid teisalt põhjalikkust ning korrektsust eeldava persooniga. Inimesena on ta alati jäänud tagasihoidlikuks ja abivalmiks, tema seltskonnas on alati meeldiv viibida. Selle hinnanguga ühineb ka Akadeemiline KesKus, kellega kohtudes jäi akadeemik üle keskmise tagasihoidlikuks, et mitte öelda kidakeelseks – selliseks nagu üks tipptasemel matemaatik vist olema peabki.
* * *
Matemaatika, pisut huligaanne
TIBA KUMMALINE TERMINOLOOGIA: Akadeemik Vainikko ja “südamlik operaator”.
Viimasel ajal tegeleb akadeemik teaduslikus mõttes “südamlike operaatoritega”, see on muide puhas matemaatiline termin ja oma olemuselt, nagu päevakangelane väljendab, “pisut huligaanne”.
Akadeemik: “Integraaloperaatori määrab tema “tuum”, teatud kahe argumendi funktsioon, aga mõnel juhul on otstarbekohane eraldada tuumast teatav osa – “südamik”. Südamikuga operaatorit nimetan ma südamlikuks (ingl. keeles a cordial operator = an operator with a core).” Südamlike integraalvõrrandite alalt on ta neli teaduslikku tööd juba avaldanud ja kaks on avaldamisel. Koostööd teeb ta selles vallas portugallastega. Kokku on akadeemik avaldanud üle 250 teadusliku artikli.
Aga mida arvab akadeemik mõningatest üldistest teemadest, näiteks sellest, et kui hiljuti ühinesid Tartu Ülikooli all ühtseks loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaks mitu väiksemat teaduskonda, siis jäid matemaatikud-informaatikud omaenese tõrksuse tõttu sellest välja?
“Oleks minu teha, siis mina oleks kindlasti ühinenud, puhtalt ülikooli seisukohast. Ülikool on ikkagi üliõpilaste õpetamiseks ja ühes teaduskonnas oleks loodusteaduslike ainete õpetamine olnud märksa loogilisem ja lihtsam kui nüüd bürokraatlikult mitme teaduskonna vahel liikudes ja seda korraldades. Aga eks kartus oli, et matemaatikud oleks selles suures teaduskonnas lihtsalt alla neelatud.”
* * *
NIMI
Gennadi Vainikko
TEADUSALA
Matemaatika
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Rakendusfunktsionaalanalüüs; ligikaudsete meetodite teooria; kiired solverid; projektsioonimeetodid; mittekorrektsed ülesanded; pöördülesanded; integraal- ja pseudodiferentsiaalvõrrandite kvalitatiivne teooria, numbrilised meetodid; matemaatilise füüsika ülesanded
VALIMISAEG
24. juuni 1986
AKADEEMIA OSAKOND
Astronoomia ja füüsika osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
31. mai 1938 Kodopoga (Kontupohja) Karjala
TÖÖKOHT
Tartu Ülikooli emeriitprofessor (2005|)
HARIDUS
1956 Kehra Keskkool (kuldmedaliga)
1961 Tartu Ülikool (cum laude)
1961-1963 Tartu Ülikooli matemaatilise analüüsi kateedri aspirant
TEADUSKRAAD
1964 füüsika-matemaatikakandidaat, Tartu Ülikooli juures
1969 füüsika-matemaatikadoktor, Vorone?i Ülikooli juures
1971 professori kutse
TEENISTUSKÄIK
1963-1965 Tartu Ülikooli matemaatilise analüüsi kateedri assistent, vanemõpetaja
1965-1967 Vorone?i Ülikooli matemaatilise analüüsi kateedri dotsent
1967-1969 Tartu Ülikooli matemaatilise analüüsi kateedri dotsent
1969-1970 Tartu Ülikooli arvutusmatemaatika kateedri dotsent
1970-1994 samas kateedrijuhataja ja professor
1990-1994 Eesti TA asepresident
1995-2003| Helsingi Tehnikaülikooli professor
2003|-2004| Tallinna Pedagoogikaülikooli matemaatika osakonna vanemteadur
2004|-? Tartu Ülikooli rakendusmatemaatika instituudi projektijuht
2005|-? samas vanemteadur
TUNNUSTUSED
1989 ENSV teenelise teadlase aunimetus
1998 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk
1998 Eesti TA medal
TEADUS-ORGANISATOORNE ja ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS
EESTIS:
1991-1994 Eesti Matemaatika Seltsi asepresident
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID (üldarv 230)
ÕPIKUD
Sõrmus, T., Vainikko, G. Harilikud diferentsiaalvõrrandid. Valgus, Tallinn, 1972, 348 lk
Tamme, E., Vainikko, G. Matemaatilise füüsika võrrandid, osad. 1. Tartu Ülik., 1973, 186 lk
Tamme, E., Vainikko, G. Matemaatilise füüsika võrrandid, osad. 2. Tartu Ülik., 1974, 170 lk
Vainikko, G. Harilikud diferentsiaalvõrrandid. Valgus, Tallinn, 1986, 238 lk
HOBID
Kontserdid, teater, tervisejooks, suusatamine, ujumine