ALJOO, KAS ILVES ON KODUS? Vahur Afanasjev leidis korterist telefoni ja mõtles, et mis nüüd teha. Allpool välja toodud põhjustel otsustas ta helistada muusik Aapo Ilvesele.
Leian enda kidrakotist ilvesepealise linnu pildiga plaadi, millel folgib ja kantritab, rokib ja diskotab vahelduvkoosseisuline ansambel Kirivane. Kirivane on täpselt nagu Eliit, ainult et Vaiko Epliku asemel on Aapo Ilves, muusika on teistsugune ja enamjaolt osalevad hoopis teised muusikud. Helistan Aapole ja uurin, mitu plaati ta müünud on – äkki teeb välja?
Pea igas palas teevad sul erinevad inimesed kaasa. Miks sa enam-vähem püsivat bändi pole tekitanud? Aapo & the Elvises või midagi taolist.
Kloonimine on lapsekingades. Alla enese oleks nadi bändi teha.
Mis sa arvad, mida su sõbrad sellest saavad, et su lugudes pilli mängivad või laulavad?
Need on päris lood. See, et mina olen need noodid kokku noppinud, pole tegelikult üldse oluline, aga sõpradel trehvas nii, et nad olid salvestushetkel stuudio lähistel ja see, et nad kaasa mängivad, on lihtsalt nii kuramuse loogiline, et kõigil oleks piinlik, kui ma ei oleks hõiganud. Ja nad saidki mängida, ja neile meeldis! Ega nad muidu poleks tulnud, ma loodan. Ma poleks kutsunudki, kui mingit jama käkerdanuks. Jalmar Vabarna näiteks mängis esimest ja viimast korda bandžot sellel plaadil, kusjuures iseendaga duelli, Winny Puhhi Silver peksab tühja õllepudeliga suurt trummi. See plaat on imedemaa ja seeläbi mulle huvitav!
Miks „Lindilvese“ plaat nii lühike on?
Plaat ei ole lühike, selle pikkus on optimaalne, heade teeolude puhul sõidab seda kuulates täpselt Räpinast Tartusse ära. Tänases situatsioonis oleks imelik pikemat plaati teha, sest…
(Lõpetame telefonikõne, sest Aapo võtab klõmaka ja sõidab Tallinna, tehes tee peal kunstilise foto Luunja tuumajaamast, millest pealinnas pole ilmselt kuuldudki. Jätkame ööpäeva pärast Google Drive’is).
…nii! Äääk. Tootmiskulud versus puhtalt esinemisemotsiooni najal müük, et nulli tulla, on lihtsalt nii. Sulle tundub, et on lühike, sest esiteks sulle meeldib, teiseks on plaat teadlikult kujundatud uroborosena, see tähendab, et käitub repiidi peal lõppematu muinasjutuna.
Ega sa ju üleliia tihti muusikakalbumeid välja ei anna. „Lindilvesel“ on lugusid viie aasta tagant, kärbseseenehallukatest kõnelev pala on aga nii ürgne, et ma olin peaaegu laps, kui selle tegid. Kui ripuksid plaadilepingu küljes nagu biitlid ja peaks uute lugudega plaadi näiteks nelja kuuga valmis tegema, siis milline see tuleks?
Hea (irvitab tagasihoidlikult). Ma võiks reaalajas ja vasaku käega ka plaadi teha ning kui kinni jookseks, on sõbrad Pehk ja Eplik ju telefonikõne kaugusel, aga paraku keegi ei jaksa sellist plaati tellida.
Kas ortodokssed märsilohistajad on sulle Eurovisiooni-lüürika ja muud leelovastased kuriteod andeks andnud? Või topitakse su postkasti endiselt kirivöid, millesse on kootud folklooriajalooliselt täpsed tapmisähvardused?
Meid, pühakuid, suvaline mesilane ei nõela.
Paljude eestimaalaste jaoks on kindlasti raske mõista, miks sa elad Räpinas, mitte Tallinnas. Mis sunnib sind sellisele teguviisile?
Mulle meeldib elada enda pool kodus ja ma ei suuda ega kavatse mõista, miks keegi peaks elama Tallinnas, kui ta on mina. Mina elan Räpinas: Aapo Ilves elab Räpinas – lihtne, jääb meelde küll. Üleeile just mingi kõrgeltharitud idioot saatis mulle portsu tähtsaid pabereid Kirjanike Liidu aadressile Tallinnasse, no ma ei saa ju neid kätte, sest, jätke meelde, ma elan Räpinas.
Põhimõtteline küsimus: kui suur on su aukartus veduri ees?
Mu emaisa olla Siberis veduri alla hukutatud, ma ise jätaks vahele ja taamale. Kas see on aukartus, pigem lihtsalt seoseloome.
Kuidas sina Rail Balticu paremini teeksid? Või mida teeksid selle asemel?
Meil ei ole Rail Balticut vaja, sest see lõppeks teivasjaamas Leedu-Poola piiril, eemaldaks kogu kuramuse eesti looduse, vedeleks keset riiki nagu aher perse, nõudes igalt imikultki selle eest päevaraha; kogu Eesti kruus, liiv ja killustik tõugataks lihtsalt ühte vaalu, ja reisijaid oleks kokku neli. Lühike osa lurjuseid elaks hästi. Mina ei taha, et lurjused elaks meie kõigi, pluss loomade najal hästi, sest ma olen kade. Mulle lurjused ei meeldi. Samamoodi ei ole meil vaja Eesti-Soome toru. Kui sulle, idikale, ei sobi laevaga sõita, siis tõmba endale kaheks tunniks prügikott pähe ja jõuadki kohale. See on sinu tunnel, maksa ära.
Plaadi eessõnas selgitad, et võro keel on ehedam kui kokkuleppeline kirjakeel. No küllap ongi. Kumb kestab kauem, kas kirjakeel või võro keel? Ja miks Tartus, mis on kilulinlaste jaoks juba Setomaa, öelda idufirmaürituse avakõne lõpuks inglise keeles „let’s fucking do it!“?
Seitsmenda maailmasõja lõpuõhtul kõnõldakse kimmalõ umma kiilt, üttegi idufirmat ei praeta eiski lõkkõ pääl.
Millal sa ingliskeelse plaadi välja annad? Miks?
Never (irvitab enesekindlalt). Iga suvaline ahv võib ingliskeelse plaadi välja anda, selleks ei pea mina olema.
Mis sind maailmas kõige rohkem häirib? Ja kõige rohkem rõõmustab?
Rutiin ja pelk võõras kokkuleppeline perioodilisus häirivad! Mida kuradi perset tähendab esmaspäev? Teisipäev? Kellaaeg? Riigipüha? Kerige piiksu! Mina töötan ju kogu aeg! No ja kui see ei häiri, siis on ikka rõõmus küll.
Plaadil on mõtlemapanev pala „Perräjäänü“, ühes Jan Rahmaniga kirjutatud. Sellest, mis jääb, kui inimest enam pole. Ütle ausalt, oled sa vahel mõtelnud, millise teksti või pala järgi hakatakse sind mäletama? Või millise järgi sa tahad, et mäletataks?
Ei taha selle pääle mõelda ja isegi kui tahaks, siis see ei oleks minu sätestada (irvitab tagasihoidlikult). On, mis on.
Mitu plaati oled tänavu müünud? Mitu kontserti andnud? Mitme megahiti sõnad loonud?
Mitu plaati müünud – tonni ümber. Mitu hitti – rahulik aasta on, neli vast. Üks suurfirma just ostis ühe laulu ära, järgmine poolaasta on kindlustet.
Kuna Bob Dylan sai kirjanduse Nobeli ja Keith Richards pidavat saama keemia oma, siis mille eest sulle Nobel antakse? Kuidas Nobeli komitee pärgamise sõnastab?
Nobeli olen ma nõus vastu võtma asja eest, teist taga.
