Esineja: Ellika ja Solo (Rootsi/Senegal)
Mart Normet
Mees Eurovisioonilt
Olen popmuusika poolt rikutud. Kuulan enamasti erinevat muusikat just popi aimatavate reeglite järgi, otsin salmi ja refrääni vaheldumist, kindlat rütmi ning muud korrapära. Mulle meeldib, kui ka sümfoonia paneb jala tatsuma. Piinlik, aga just nii neegerlik on minu suhe muusikaga. Samas, popi puhul naudin ka seda, kui reegleid tundes neid rikutakse ja mõnuga väänatakse. Mulle meeldivad uued saundid ja ootamatused, mis väikekodanlikku kõrva ehmatavad.
Seega, kuidas peaksin sel juhul kuulama folki, traditsioonidest lähtuvat muusikat?
Kui popmuusika on impersonaalne ja kergesti klassifitseeritav toode, siis folkmuusika on ääretult isiklik. Seetõttu on selle mõistmiseks oluline mõista konteksti: milline on nende konkreetsete muusikute taust, kuidas nad kokku said ja miks on nad kokku jäänud? Teiseks: miks nad mängivad just seda muusikat ja miks just nende instrumentidega.
Kui need küsimused vastatud, saab ka folgivõhik helidele paremini pihta, toimub kommunikatsioon.
Ellika ja Solo on põnev Aafrika-Euroopa duo, kultuuride kompott, kus senegali pärimusevestja kohtub rootsi polskaga. Täna Norras elava Solo Cissokho ning rootslanna Ellika Frisseli ühislooming on kui sillerdava oja vulin, mille kaldal leidub värvilisi kive ning kirevaid puid. Ellika viiul ning Solo kora (Lääne-Aafrika 21-keeleline harf-lauto) loovad täiesti uue rahvamuusika, mis ühendab kuuma ja külma, lume ja liiva, meie ja nende maailma. Väga inimlik ja positiivne kogemus, mida nad loodetavasti ka lugude vahel lahti seletavad ning kuulama õpetavad.
Tommyboy
Tõeline poppar
Kujutage nüüd ette heledapäist ja naerusuist rootsi preilnat, kes armastab üle kõige maailmas mängida viiulit. Selliseid kepslemapanevaid motiive oma kodumaalt ja sekka Aasia-hõngulisi meloodiaid. Tema nimi on Ellika.
Varbad hakkavad vaikselt põrandat patsutama. Seda ainult korraks. Kohe liitub terve labajalg ja siis kukub mu põlv täiesti kontrollimatult nõksuma. Kummaline ja mõnus sundmehaanika.
Järsku hüppab viiulitele lisaks veel mingi tundmatu keelpill ja pillide dialoog lennutab mu täitsa püsti. Kena kooslus, tuleb välja nende kodulehte puurides, on pärit meie kaunist naaberriigist Rootsist ja sisaldab lisaks viiulilembesele rootslannale ka ühte senegallast. Tema nimi on Solo. Tema pilliks on kora ja tiitliks jutuvestja ehk siis Solo on pärit pika ajalooga senegali hõimumuusikute liinist. Tuleb välja, et nad on koos muusikat teinud juba 1998. aastast ja esitanud seda üle kogu maailma.
Mu kirjutamisele keskendumine hüppab üles-alla nagu media player’i ekvalaiseriribad. Raske on kuulata niivõrd kaasakiskuvat muusikat ja mõelda välja järgmist lauset. Ma keeran parem muusika valjemaks ja teie tehke sedasama.
Ellikat ja Solot saab eelkuulata http://www.ellikasolo.com, laivis neljapäev, 23.07 kl 18 Kirsimäel ja laupäeval, 25.07 kl 17 Pärimusmuusika Aidas.
* * *
Esineja: Andrei Mongush (Tõva)
Mari Kalkun
Tõupuhas võroke
ARM Music eesotsas vendade Johansonidega on lindile püüdnud ka varem Eestit külastanud Tõva muusiku, kurgulaulja Andrei Mongushi. Plaadi “Aldõn-ool” materjal on salvestatud juba 2001. aastal spontaansetel musitseerimistel Tallinnas dalai-laama külaskäigu puhul. Nüüd kuuleb Mongushi mängimas Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus esitletakse ka värskelt ilmuvat helikandjat.
Festivali teemasse passib selline muusik nagu Mongush muidugi hästi, sest selle aasta teemaks on soolomäng ja selle väärtustamine. Eestis on varem käinud mitmeid tõva bände – rokilik Yat Kha ja mahedam Huun-Huur-Tu, kus ka Mongush on osaline, kuid tema sooloesituses on tõva muusika peaaegu et alasti, pigem liigsete seadete ja saadete, kulinate ja kolinateta. On ainult mees ja tema pill. Ja sedavõrd ausamalt pääseb mõjule muusika ise. Mitte just sageli ei kuule tõva kurgulaulu elavas esituses laulduna vaid ühe mehe poolt.
Iseõppijast Mongushil on tõva mitteametliku hümni autorina ning Kõzõli muusikakooli pärimusmuusika õpetajana suur kohalik tähtsus tõva muusika edasikandmisel, samas on tema lauldud lood oma maast, rahvast ja loomadest väga mitmekesistes esitustehnikates huvitav läbilõige selle kultuuri muusikast igale lääne kuulajale. Ühelt poolt on tõva moodi laulmine eestlasele kauge ja võimas eksootika – laulukultuur, mis põhineb ülemhelidel on mitmedimensioonilisem ja ehk staatilisem kui meie kõrv on harjunud. Samas on selles eestlaslik kordus ja regilaululik süvenemine, mis kirjeldab ja annab edasi looduslähedast maailmatunnetust ja ka selle kadumise nostalgiat.
Andrei Mongushi saab Viljandi pärimusmuusika festivali ajal kuulda reedel, 24.07 vastu laupäeva kl 01.00 Pärimusmuusika Aidas ja pühapäeval, 26.07 kl 17 Jaani kirikus.
* * *
Esineja: Cl? Brasil (Brasiilia)
Heidy Purga
Inimene nagu Raadio 2
Portugalikeelse muusikaga assotsieerub ilmselt siiski esimesena üldjuhul Brasiilia, Gilberto Gil, kitarr, mahe melanhoolia, igatsus, saudade. Pikk liivarand, OS Mutantes, Caetano Veloso, Gal Costa, “A Girl From Ipanema”, jalgpalli taguvad lapsed. Ja tants. Teisalt jällegi on seda keelt taas atraktiivseks muutnud hoopis teistsugune koolkond muusikuid ülimoodsast elektroonika?anrist, mida nimetatatakse kuduro. Tõsi, see saund tuleb küll Portugalist, mille kuulsamaid viljelejaid on Buraka Som Sistema, kuid kelle kirg on ikka sama. Ja tants.
Ilmselt ongi tants üheks võtmelüliks kõigi nende niivõrd erinevate stiilide, esitajate, kultuurilise taustsüsteemi puhul. Nagu see imekaunite tudengitüdrukute punt Cl? Brasil, kes on võtnud oma segatud juured, keerulise esivanemate ajaloo ja tüki folkloori nimega forro, mis on peamiselt tuntud ennekõike kui tants. Selle saateks mängitakse intensiivselt trianglit, akordioni, zabumba trummi. Cl? Brazil on liitnud veel mõned kaunilt kõlavad instrumendid ja pannud need koos voolama oma nooruslikult siira, lihtsa ja kohati ka naiivsevõitu esituslaadiga. Ilmselt selle traditsioonilise muusika värske võlu seisneb nende noorte teistlaadi käsitluses, mida esitatakse ilma erilise pingutuseta, vabalt kõigi oma emotsioonidega. Forro on kindlasti pigem pidu, koosolemise rõõm ja lihtsad head asjad.
Youtube annab terve rea võimalusi, kuidas forro järgi oma jalgu Cl? Brasili esinemise ajal lava ees seada.
Tommyboy
Tõeline poppar
Ei ole ilusamat vaatepilti kui pilli mängivad naised, eriti kui nad on neli verinoort tütarlast. Ja ma ei räägi mingist uuest casting’uga kokku klopsitud pundist, mille säärte jooksevmeetritest saaks ladnalt silla mandrist Muhuni, vaid Brasiilia neidudebändist Cl? Brazil. Minu põhjamaised meele-reserveeringud lahustusid nagu plombiir lapsekäes, kui kuulsin ja nägin nende rõõmsat esitust juutuubist. Akordion, kitarrid ja päikeseline perkuosakond töötasid paremini kui kolm minutit tugevat solaariumi ja ma olen peaaegu nõus vanduma, et nende muusika andis mulle palju suvisema jume! Ja seda ainult kõrvaklappide abil.
Brasiilia tütarlaste muusika saatel on võimalik peesitada ja tantsu lüüa reedel, 24.07 kl 18 Kirsimäel ja laupäeval, 25.07 südaööl Saku telgis.
* * *
Esinejad: Burdon (Ukraina) ja Shubhendra Rao (India)
Avo Kartul
Ukrainast on esinejaid olnud varemgi – lähiminevikust meenuvad bravuurselt rokkiv Haidamaki ja veidi etnograafitsev Hurtopravci. 2002. aastal asutatud Lviv folk-band Burdon alustas Põhjamaade folgiga. Algusaastate repertuaaris olnud Lääne-Euroopa vana tantsumuusika viis grupi paljudele keskaja muusika festivalidele. Praegu koosneb ansambli repertuaar põhiliselt ukraina, ungari ja rumeenia pärimusmuusikast. Grupi erihuvi on regiooni väikerahvaste ja etniliste gruppide muusika. Burdon esitab laule ja tantsumuusikat Ukraina-Poola-Slovakkia piirialadelt (russiinid, lemkid, boikid, hutsuulid) ja ungari vähemuse pärimusmuusikat Rumeeniast (Moldova piiri ääres elavad cs?ngod). Ainult akustilistel pillidel mängiv kuueliikmeline ansambel on viinud Karpaadi-Balkani muusikat 26 festivalile ja tantsitanud publikut Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Ungaris, Saksamaal ja Kanadas, sealhulgas ka rokifestivalidel. Loodame, et Burdoni kolm ilmunud plaati rikastavad ka folgi plaadiletti.
On meeldiv, et Viljandi folk on oma geograafilist ja muusikalist haaret laiendanud ja tänavuses kavas on koha leidnud ka Põhja-India klassikaline (hindustani) muusika. Shubhendra Rao sitarimängu ma paraku kuulnud pole, kuid hindustani muusikahariduse õpetaja-õpilase suhe välistab keskpärasuse. Eriti kui Õpetajaks on sitarivirtuoos Ravi Shankar, esimene ja ilmselt suurim india muusika populariseerija läänemaailmas. Igatahes neljapäevaöine Kaevumäe kontsert on kindlasti eriline!
Burdon esineb Viljandis reedel, 24.07 kl 22 Kultrahoovis ja pühapäeval, 26.07 kl 18 Kirsimäel. Sitarimängija Shubhendra Rao kontserdid toimuvad neljapäeval, 23.07 kl 24 Kaevumäel ja laupäeval, 25.07 kl 21 Aida suures saalis. Koos temaga astub üles ka tablamängija Satyajit Talwalkar.