Mida Meri taotles? Pöörata riik võimalikult kiiresti ja jäädavalt lääne poliitilisse süsteemi. See tähendas endastmõistetavalt selja pööramist vanast nomenklatuurist võrsunud siirdenähtustele. Meri armastas öelda, et sisepoliitika peab väikeriigi jaoks olema allutatud välispoliitikale. Nii ei saa Meri kui välispoliitiku tegevust vaadata lahus sisepoliitikast.
Tuletagem meelde Meri sisepoliitilisi samme: presidendikandidaadina Isamaa valimisloosungi “Plats puhtaks!” eestkõnelemine (me kõik mäletame kroonikafilmist presidendivande andmise päevast luuda keerutavat kampsunis Merit); 1994. aasta sügisel toonase valitsuskriisis kolmikliidu kooshoidmine. Kui reformidest väsinud rahvas valis ülekaalukalt KMÜ-d (Koonderakond ja Maarahva liit), siis Merist sai Keskerakonna ja KMÜ valitsuse vastaste riigijuhtide hulgas ainus reformide kaitsja. Asi oli toona naljast kaugel – nõuti ju kohest erastamise lõpetamist, mille Meri jäigalt hukka mõistis. Hukkamõist õigusriigist kaugenemisele leidis aset ka julge ja avaliku pöördumise näol Savisaare lindikriisi ajal. Meri osavus hoidis ära ka KMÜ mingis muus formaadis naasmise 1999. aasta valimistel. Reformi ja keski ühinemine 2002. aasta alguses oli mingis mõttes tühja tsooni sattumine valitsuse reformimeelsuse ja läänelikkuse aspektist. Sellele sammule vastas Meri ilmumisega Res Publica erakonna asutamiskoosolekule. See päädis jällegi nn valge valitsuse tulekuga 2003|. Meri sisepoliitilistest käsulaudadest meenub parool: “Hinnake erakondi selle järgi, kas nad on võimul olles Eestit edasi viinud.”
Väike intermetso Meri-kilde
Meri loeb lehest artiklit raudteed erastada püüdnud tegelastest: Antonio Angotti alias Tony Massei on Eestit Soome kaudu külastanud ligi poolsada korda. Meri tähendab nukral moel: “Taevas hoia, see on ju rohkem kui Eva Lille vene ajal!”
*
Presidendikorteri nn vööruses paikneb roheline tuba (roheline oli see viimati vene ajal, kui seinad olid kaetud mistraga ja seal töötas ülemnõukogu esimees). Seal töötasid presidendi erasekretär Toomas Kiho ja tema abi Piret Nahk. Just need inimesed said tavaliselt jooksvalt tuld ja tõrva Meri käest, kui asjad olid laokil või tundusid olevat.
Kiho läheb lapsepuhkusele. Kerkib küsimus: kes tahab või julgeb teda asendada? Erilisi fänne ei ole. Viimaks määrab direktor asendajaks stoilise Toomas Hiio, kelle põhiametiks oli inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjoni töö korraldamine ja uurimistöö. Möödub kuu. Kui varem Kiho puhul käis toas tõeline möll, on nüüd salapärastel põhjustel olukord kardinaalselt muutunud. Hiio istub laua taga ja trükib midagi arvutisse. Siseneb ametnik. Meri on samuti toas ja uurib mingit kirja. Meri näitab hoiatavalt Hiio suunas ja teeb näpuga tss! – Hiio töötab. Olukord on nüüdseks vastupidine, kui Kiho ajaga võrrelda, kus Kiho näitas asju presidendile: nüüd näitab vahel Meri mõnda raamatut või materjali Hiiole, kes oma töö juurest armulikult noogutab.
Mõnekuuline lapsepuhkus sai läbi ja Kiho naasis tööle. Hiio aga hakkas pärast Meri presidendiaega tööle tema nõunikuna ning tegi seda aastaid.