Eesti mittetulundusühingute ja -sihtasutuste liit (EMSL) tegi tõsiselt hea ettepaneku, mis sisaldab üleskutset erakondadele käituda valimistel “hea valimistava järgi”. “Minimaalselt võiks “hea valimistava” sisaldada erakondade kokkulepet valimiskulutuste ülempiiris, lubadust mitte kasutada avalikke vahendeid erakonna huvides ning peibutuspartidest ja halvustavast reklaamist loobumist,” seisab üleskutses.
Lihtne lugu. Ilmselt on sellist sedastust oodatud kaua, tõenäoliselt on paljud sellele mõelnud – ja jätnud välja ütlemata. Olles veendunud, et ühiskondlik künism kas naerab asja üle või on see nii naiivne, et sellest pole mõtet isegi rääkida. Mäletame ju varasematest valimistest arulagedaid hiigelplakateid, hägu kasutatud rahade ümber ning üsna kahtlase väärtusega
propagandat, populismist, absurdsetest ning täitmatutest lubadustest rääkimata. EMSL-i üks liikmetest on ka endine õiguskantsler Allar Jõks, kes poliitbroileritele mingil hetkel mäletatavasti ebamugavaks muutus. Mis edasi sai, on ajalugu. Igal juhul ütleb ta täna: “Viimase aja uudised kapo töömailt lubavad aimata, et erakondade rahastamisallikad on endist viisi ebaselged.”
Ja lisab: “Valimisreklaam on reguleerimata, valija petmist peibutuspartidega peetakse loomulikuks ja erakonna valimiskulude
kinnimaksmine maksumaksja taskust on iseenesestmõistetav. Valimised on ukse ees, aga valimiste läbipaistvamaks ja sisulisemaks muutmiseks ei ole seadusandja midagi ette võtnud.”
Käsi südamele, kui paljud meist sellises olukorras läbipaistvamaid
valimisi ja “häid valimistavu” usuvad? Arvatavasti pole see number just väga suur. Ja tõsi on ka see, et Riigikogus tukub märkimisväärne protsent kodanikke, kes tänu meie valimissüsteemile sinna küll sattunud on, ent kelle tegemistest ükski silmanägemise või kõrvakuulmisega inimene halligi ei tea, aru saamisest rääkimata.
Tore muidugi, et üleskutse tehti: vähemalt on asjast räägitud ja päris udust nägu on edaspidi tiba raske ette manada. Hea tava järgimine sõltub paraku eelkõige heast tahtest, õiguslikult siduv ta ei ole – ometi on hea tahe või selle puudumine varsti kõigile näha.
KesKus tahaks Jõksile, EMS-ile ja meie erakondadele omalt poolt veel midagi lisada: katsume nii valimiste ajal kui ka pärast ja enne valimisi hoida meeles üht lihtsat asja: miks ja kelle jaoks Eesti Vabariik üldse eksisteerib. Põhiseaduses on vastus olemas: “Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.”
Pangem tähele, siin ei räägita sõnagi näiteks “erakondade õigustest” ega ka “poliitilisest keelest ja kultuurist” vms. Nii soovitab KesKus endalt tõsiselt küsida: kui tõhusalt riik täna oma põhiülesannet täidab.
Ehkki samas seaduses on ka kirjas lõik “Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest”, öeldakse meie tähtsaimas dokumendis siiski: “Ometi ei tähenda see, et Riigikogu liige ei kanna valijate ees üldse mingit vastutust. Rahvas annab hinnangu Riigikogu liikme tegevusele järgmistel
valimistel.”
Kutse järgida häid tavasid on tänasele kodanikeesindusele ning parteidele hea proovikivi. Vaatame siis hoolega kandideerijate käitumist ning anname neile oma hinnangu. Valimistel. Mitte unustades esimest paragrahvi ning valitute põhiülesannet: riik on loodud kaitsmaks meie kultuuri. Alternatiivset esimest paragrahvi Eestis pole. Ja loodetavasti ei tule.
Juku-Kalle Raid
peatoimetaja ja väljaandja
Marek Reinaas
väljaandja