Tanel Ruben on kõike muud kui tundmatu, ent kui palju väljaspool jazziringkondi teda peale nime ikka teatakse. Ka mina ei teadnud, kuni selle intervjuuni. Siis avastasin, et tegemist on maru laheda trummariga, kes on väärt ka “lihtsa inimese” kuulmekäikudesse sattumist.
*
Enamik jazz-etno fuusion projekte on ausalt öeldes päris igavad. Kuidas sul õnnestus jazzi ja eesti rahvamuusikat niimoodi kokku panna, et see sõna otseses mõttes rokib?
Meie muusika on alati olnud muutuv ja arenev. Ma annan laval vabaduse improviseerida, vabaduse muuta olukorda ja vormi. See vast teebki muusika põnevamaks. Aga tähelepanek on õige, ega pole kerge sellist muusikat huvitavalt ja värskelt teha!
*
“Rütmiallikatesse” on kokku aetud erinevate ?anrite esindajad. Professionaalsed rahvamuusikud Viljandist, P Julm mängib plaati, sina kui jazzmuusik. Igas ?anris on omad arusaamad improvisatsioonist, kas neid oli raske ühildada?
Tõsi, et on erinevad arusaamad. Seda tingib ka instrumentide erinevus. Torupill on näiteks selline pill, millel kõike noote mängida ei saa. Vaatamata sellele on võimalik leida ühine keel ja see toimib. Kui tegelikult rääkida asjast, mis on folkmuusika ja mis on jazz. Jazz tulebki folkmuusikast. Bluus on ju arhailine rahvamuusika, mis on tänapäevaks teise suunda arenenud. Minu jaoks on jazz ja bluus aga alati koos olnud.
*
Miks on jazz aga kujunenud elitaarseks ja “änamat sorti” muusikaks?
Ma ei oska nii mustvalgelt vastata, see sõltub vist tegijatest.
*
Kuidas sa ise Eesti jazziga rahul oled?
Jazzi positiivne omadus on see, et ta on regiooniti erinev. Võib-olla on aga Eesti eripära see, et eestlane on üsna leidlik ja seetõttu otsib see muusika uusi suundi. Eesti jazz ei ole standardne mainstream. Eesti jazz ajab taga uudsust ja ka muutusi. Käisin hiljuti Budapestis jazz-showcase’i vaatamas. 90% oli minu jaoks igav. Polnud ühtegi elektripilli, ei visuaalset efekti ega midagi, muusika järgis vana ameerika jazzi kõlapilti.
*
Kuidas Eesti jazzil rahvusvaheliselt läheb? Eesti rokk on näiteks rahvusvahelistest trendidest sirgelt kaks aastat maas.
Eks Eesti jazz ole ka maas, aga me võrdleme kahte erinevat asja. Rokkmuusika mängimise tase on mujal äärmiselt kõrge, mulle tundub nii. Eestis pole ka äärmiselt virtuoosseid mängijaid, ent see pole ka oluline. Aga me oleme maailma ääremaa ja siit läbi lüüa on raske.
*
Minu meelest on parim jazz just suitsuste baaride jazz. Kas see, et enamikus Euroopas ja Ameerikas on sees suitsetamine keelatud, mõjutab ka jazzi?
Ma tulin hiljuti Bakuust, seal tossati küll. Feeling on küll teine, aga kas see just muusikat mõjutab…
*
Kas Eestis on raske jazziplaati välja tuua?
Kuna turg on väike, siis tuleb leida raha väljastpoolt. Kas sponsorid või Kulka. Tänu Kulkale on Eesti muusikat väga palju maailma kaardile sattunud. Ilma Kulkata oleks teine nivoo, vaid Meie Mees ja selline muusika.
*
Kas eesti jazz läheb oma mängustiililt rohkem Skandinaavia või Kesk-Euroopa alla?
See on põlvkonniti erinev. Vanemad jazzmuusikud lähevad rohkem ameerika kõlapilti, nooremad (20-30-aastased) pigem Skandinaavi kõlapilti või siis mängivad Kesk-Euroopa mõjutustega. Selge on see, et nooremail on vähem ameerika mõjutusi.
*
Kas Eestis on jazzmuusikas põlvkondade konflikt?
Ma arvan, et konflikti kui sellist pole. Kui inimestel muusikalist klappi pole, siis nad koostööd ei tee. Isiklikul pinnal pole ma küll konflikte täheldanud.
*
Kas “Rütmiallikad” on pikem projekt?
See projekt kulgeb pidevalt arenevas ja tõusvas joones. Ma olen seda paar korda muutnud, pärast seda, kui see paar aastat tagasi Viljandis esmaesitusele läks. Pooljuhuslikult see asi teoks sai, aga meeldib kõigile ja mul on visioone, kuidas seda edasi arendada. Jazzkaarele tahaksin sisse tuua visuaalse poole. Et laval oleks visuaalid ja valgusega mängimine. See pool Eesti jazzis just puudub.
*
Kuidas on jazzis lood groupie’dega?
Ma kujutan ette, et see nähtus pole välistatud. Jazzimeestel on aga kõvasti keerulisem olukord, ajakirjade esikaantel neid pole ja siis teatakse meid ka vähem.
* * *
Tanel Ruben on noor, dünaamiline, progressiivne, paindlik ja tagasihoidlik. Samas ei saa tema tegemisi pidada muusika-yuppie elitaarseks laiutamiseks. Trummarina hüppab ta ühest stiilist ja projektist teise, ehitades alati üles isikupäraseid ja omanäolisi muusikakooslusi. Tema tegemistes on huvitav juba see, et tema – trummar – juhatab, käsib, poob ja laseb. Tavaliselt on trummar ju kõige seinaäärsem musitseerija. Viimane album “Kogutud rikkus” (Tanel Ruben ft. Kristjan Randalu & Kadri Voorand) on pigem tavajazz oma tuntud headuses ja kõlades. Enne seda käivitus aga “Rütmiallikad”. See on jazzi, etnot ja DJ-muusikat siduv projekt, mis on ainulaadne, värske ja huvitav nähtus Eesti muusikas. Miks ei tundu “Rütmiallikad” provintsliku pungestamisena? Lugege ise.