Eesti iseseisvuspäeval ütles üks Narvas elav noormees teleintervjuus vene keeles, et temale ei tähenda Eesti iseseisvus midagi. Tema on huvitatud ainult Venemaa asjadest. Ka Tallinnas võib näha autosid, mille küljes lehvivad väikesed Vene lipud. Autod ei pärine siiski Venemaalt, neil on Eesti numbrimärgid.
Täiesti loll olukord!
Kuidas on see võimalik? Soomlasena on mul raske kujutleda situatsiooni, kus soomerootslane teataks, et ta ei tunne end soomlasena, vaid hoopis rootslasena ja et Soome iseseisvus on tähtsusetu asi. Või et soomerootslane lehvitaks Rootsi lippu.
Pärast Tallinnas paar aastat tagasi toimunud kevadrahutusi arutleti Eesti meedias laialdaselt riigis elavate venelaste ja eestlaste suhete teemal. Oldi väga mures kahe rahvuse suhete ja ühise tuleviku pärast.
Ministrid andsid lubadusi: venekeelsete noorte ajalooteadmised ja eesti keele oskus hakkavad paranema tänu uuenduslikule koolisüsteemile ja venekeelne infovahetus areneb.
Kuid mis juhtus? Nüüd näib, et antud lubadused on unustatud. Majanduslik madalseis on lisaks kindlustanud ka selle, et kõik finantseeringuid eeldavad uuendused on külmutatud.
Suurem osa vene keelt rääkivatest kodanikest vaatab endiselt Vene televisiooni. Nad ei tunne end eestlastena, samuti pole nad huvitatud eesti keele õppimisest.
Kakskeelsust on kõikjal
Soomes elab palju keelevähemusi. Neist suurim osa on rootsi keelt emakeelena rääkivad soomerootslased. Rootsi keelt kõnelejate osakaal kogu elanikkonnast on umbes kuus protsenti.
Ajalugu on loomulikult teistsugune kui Eestis. Rootslased vallutasid Soome peaaegu tuhat aastat tagasi ja valitsesid riiki umbes 700 aastat. Nõukogude Liit okupeeris Eesti alles aastal 1940. Sellest ajast pärinevad õudused on värskelt meeles.
Praegu on soomlaste ja rootslaste omavahelised suhted head, kuid veel 1920-1930-ndatel peeti suuri keeletülisid, mis vahel muutusid inetuks ja isegi vägivaldseks.
Tänapäeva soomlasi on juba algkoolis õpetatud austama teise riigikeele rääkijaid. Õpetuses korratakse pidevalt lauset: Soome on kakskeelne riik.
Kakskeelsust on märgata kõikjal: rootsi keelt kõnelevatel on oma televisiooni- ja raadiokanalid, mida nad ise juhivad. Koolis on teise riigikeele õppimine kohustuslik. Riigiametnikudki peavad tõestama mõlema keele oskust. Rootsi keelt rääkivatel elanikel on ülikoolides kindel õppekohtade kvoot ja neil on põhiseaduslik õigus riigiasutustes saada teenindatud oma emakeeles. Kauplustes on tootekirjeldused ja kasutusjuhendid mõlemas keeles, samuti avalikes kohtades ja ühissõidukites.
Lisaks sellele on soomerootslastel oma erakond, mis saab üleriigilistel valimistel umbes viis protsenti häältest ja kuulub pea alati Soome riigi valitsusse.
Vene keel riigikeeleks?
Just nende aspektide tõttu on soomerootslastel tugev Soome identiteet. Neil on olnud soov integreeruda Soome ühiskonda ja ühiskond on olnud valmis neid vastu võtma.
Ka suhtumine ja õppetase on tähtsad. Eestis räägitakse üleüldiselt eestlastest ja venelastest. Soomes on see aga suur viga, kui soomerootslast nimetada rootslaseks. Samuti on raske uskuda, et Soomes oleks keegi töökohale emakeele tõttu valitud või valimata jäetud.
Peaaegu kõik soomerootslased räägivad hästi soome keelt, nende majanduslik positsioon on võrdne ülejäänud elanikkonnaga. Neil on ka oma sihtasutused ja fondid, mis toetavad rootsikeelset kultuuri.
Ka Eestis peaks vene keelt kõnelevate elanike eest hoolt kandma. See ei tähenda seda, et vene keelest saaks Eesti teine riigikeel. Siiski, tuleb tunnistada tõsiasja, et umbes iga kolmas siinne elanik räägib emakeelena vene keelt. Kui vene keelt rääkivad kodanikud tunneksid end ühiskonnas võrdväärsetena, ei oleks neil enam mingit põhjust Venemaa suunas kiigata.