“Ullikesed, tobud ja küündimatud” – nii võib võtta kokku kohtu hinnangu pronksiöö organisaatoritele ehk nelikule Linter & Co. Kohtu arvates ei olnud keegi sellest nelikust isegi võimeline millegi taolise organiseerimiseks või oli tegemist juhtidega ainult nende endi silmis. Kohtu hinnangul ei saa nende tegevust ühestki küljest vaadelda organiseerimisena. Samuti oleks tulnud tõendada, et “kogu see rahvamass” tuli sinna j u s t süüdistavate tegevuse tagajärjel. Need hinnangud erinevad kardinaalselt prokuratuuri ja Kapo seisukohtadest, kelle meelest on tegemist massikorratuste organisaatoritega ja Eesti Vabariigile ohtlike tegelastega. Loomulikult kaebas prokurör selle kohtuotsuse edasi.
Karistused rangemaks
Paljudele peaks nüüd selge olema, et ründed Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vastu on tegelikud. Aprillirüüstamiste puhul oli tegemist klassikaliste massikorratustega, Simmide puhul aga tõenäoliselt klassikalise riigireetmisega. Need on aga Eestis esmakordsed juhtumid, mistõttu meil puudub nende menetlemiseks eelnev kogemus ja kohtupraktika. Nagu näitab pronksiöö korraldajate kohtuotsus, erinevad juristide arvamused seaduse kohaldamisest nagu päev ja öö. Tänaseks on selge, et peame oma seadusi parandama, et reageerida sedavõrd tõsistele süütegudele tõhusalt.
Juhindudes näiteks nii Saksamaa kui ka Soome kogemusest, algatame riigivastaste kuritegude seaduse, mille eesmärgiks on suurendada meie rahvuslikku julgeolekut. See algatus täidab paljuski ka võimalikke süütegusid ennetavat eesmärki. Näeme vajadust muuta rangemaks karistusi mitmete süütegude eest, muuta karistusseadustikku vahedamaks riigivastaste kuritegude määratlemisel ja näha ette rangemaid tagajärgi lojaalsusvande murdmisel.
Mida tahame teha
Arvestades riigireetmisega seotud suurt ohtlikkust ja kahju, peame oluliseks tõsta riigireetmise eest karistuse ülemmäära kuni eluaegse vangistuseni. IRL-i ettepanekul karmistati 2004|. aastal sanktsioone raskete narkokuritegude eest kuni eluaegse vangistuseni ja see on toonud kohtupraktikas häid tulemusi. Mõistetud karistusmäärad narkoparunitele on oluliselt suurenenud, ulatudes viieteist- kuni kaheksateistkümne aastani.
On aeg tõsta vastutuse ülempiiri ka riigireetmisega seotud karistustes. Samuti peame ebamõistlikuks, et anonüümselt massilises korratuses osalemise eest nähakse ette kuni kaheksa-aastane vangistus, kuid massiliste korratuste nagu pronksiöö korraldajaid saab karistada vaid kuni viieaastase vangistusega. Karistusmäära organiseerimise eest tuleb tõsta vähemalt kuni kaheksa aastani, samuti tuleb täpsustada massikorratuste organiseerimise mõistet, mis täna veab juristid mitmesse leeri.
Võrreldes teiste riikidega
Võrreldes teiste riikide seadustega, ei kata Eesti karistusseadustik meie hinnangul mitmeid riigivastaseid tegusid. Näiteks Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleb arvestada ka vägivallaga ähvardamine.
Kuriteoks tuleb lugeda ka politseinike või kaitseväelaste üleskutsumist teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseadusliku korra kahjustamise eesmärgil. Rivistuses olevate politseinike kutsumine üles asuma korrarikkujate poolele vajab selget hinnangut. Samuti peab kuriteoks muutuma üleskutse Eesti Vabariigi iseseisvuse lõpetamisele, mida täna käsitletakse lihtsa arvamusavaldusena. Kuriteona tuleb selgelt määratleda ka see, kui keegi alustab omal algatusel suhteid teiste riikide esindajatega eesmärgil lõpetada või kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust.
Riigil peab olema võimalus
Ja viimaks, riigil peab meie hinnangul olema võimalus võtta kodakondsus naturaliseeritud isikult või elamisluba välismaalaselt, kes on mõistetud süüdi Eesti Vabariigi või riigivõimu vastaste süütegude eest.
Need on sedavõrd rasked kuriteod, millega murtakse otseselt Eesti Vabariigile antud lojaalsusvannet ja on õigustatud, et sellele järgneb ka piisavalt range tagajärg. Samuti esitame kaalumiseks ettepaneku võtta mainitud süütegusid toime pannud isikult teatud ajaks valimisõigus ja ka õigus pidada avalikku ametit, kui teda on karistatud reaalse vangistusega.