Küüruga loomi on ju päris palju. Võimsad küürakad turjad on suurtel veislastel, nende hulgas on eriti küürakad suured ja väikesed (ehk Tseiloni) seebud. Ookeanides elab küürvaal, kah paras küürakas. Üsna küüraka väljanägemisega on ka vana suur isane pruunkaru. Kaameliteks aga nimetatakse küüruga mõhnjalalisi loomi. Nende sugulased küüruta mõhnjalalised on aga laamad, keda vahel ka Ameerika kaameliteks nimetatakse.
Täitsa erinevad elukad
Zooloogid ei ole siiamaani jõudnud ühisele seisukohale, kas pidada mõhnjalalisi sõraliste seltsi alamseltsiks või moodustavad nad omaette seltsi. Mulle isiklikult meeldib palju rohkem seisukoht, et see on omaette selts. Minu zooloogi hinge ei mahu kuidagi, et kaamelid, sead ja jõehobud võivad olla ühes ja samas seltsis.
Mõhnjalalistel on kahevarbalised jalad ja varvastel nürid kõverad küünised. Sellist labajalga sõraks nimetada on patt mis patt. Mõhnjalalised ei toeta mitte varba otstele nagu sõralised, vaid kõigile varbalülidele ja nende talla moodustab lai, paks, elastne, väga tugev sidekoeline padjand – see ongi kuulus mõhn, millest mõhnjalalised on oma nime saanud.
Punased verelibled on mõhnjalalistel ovaalsed, mitte kettakujulised nagu absoluutselt kõigil teistel imetajatel. Mõhnjalaliste reied on eristunud kehakontuurist ja paiknevad nii, et need hämmastavad loomad liiguvad peaaegu eranditult traavi.
Tegelikult ilmusid mõhnjalalised esmalt Põhja-Ameerikas ligikaudu 40 miljonit aastat tagasi. Alles 3-5 miljonit aastat tagasi siirdusid nad Aasiasse, Põhja-Aafrikasse, Lõuna-Ameerikasse ja kunagi ka Euroopasse. Vabalt elavaid mõhnjalalisi on meie ajal looduses kõigest kolm ulukliiki: kaksküürkaamel Kesk-Aasias ning guanaako ja vikunja Lõuna-Ameerikas. Üksküürkaamel, laama ja alpaka on kodustatud loomad ja tegelikult moodustavadki kõik nemad kaamellaste sugukonna, mis on mõhnjalaliste seltsis ainus.
Kaamelid sünnivad küüruta
Me tunneme kahte liiki kaameleid: kahe küüruga baktriani ja ühe küüruga dromedari. Tegelikult on aga ka see küsimus küllaltki lahtine – kas need on lihtsalt kaks vormi või tõepoolest kaks erinevat liiki?
Asi on nimelt selles, et kaameli lootel ehk embrüol on teatud arenguperioodil olemas selgelt eristatavad kaks küüru alget, mis dromedari lootel hiljem kokku sulavad. Kuidas ka ei oleks, sünnivad kaamelid jumala sirge seljaga, ainult baktriani pojal on kaks pisikest lamedat tühja, nii-öelda kolmnurkset seljakotikest ja vastsündinud dromedaril seljal üks lame kurruke.
Küll aga hakkavad küürud väikestel loomakestel kerkima lausa teiseks elupäevaks. Tundub, et esimesest emapiima lonksust hakkab pisike kaamel kohe endale pekivarusid looma ja kuidas siis teisiti – kaamelid elavad ju tõepoolest ekstreemsetes elutingimustes: kõrbed, poolkõrbed kuivas Kesk-Aasia rohtlas.
Müüt veega täidetud küürust
Kohanemiseks eriti karmide ja järsult muutuvate keskkonnatingimustega on kaamel vapustavalt hästi varustatud loom. Kõhuservadel ja jalgadel on nahk kuni viis korda paksem kui ülejäänud kehal, nii et kui kaamel lamab kõhuli liival, siis maapinna kuumus (päeval võib see ületada 80 kraadi Celsiuse järgi) ei tee talle liiga. Ninasõõrmed on kaamelil väga pikad ja täielikult suletavad. Ülamokk on sügavalt lõhestatud, selle kaks poolt moodustavad kokkupressituna renni, mida mööda vedelad eritised ninasõõrmetest voolavad otse kahvataolise alahuule kaudu suhu, nii et loom ei kaota kehavedelikke ka “tugeva nohu” korral. See on väga tähtis, sest kõrbes võib õhk muutuda kiiresti äärmiselt tolmuseks ja seda pikemaks ajaks, kui kõrbes peaks järsult moodustuma ülikardetud “habubu”.
Võime astuda korraga kogu talla ja ka kõikide varbalülide peale kindlustab kaameli “väsimatuse”, mis on suure looma jaoks kõrbetingimustes eriti tähtis – ta peab olema suuteline kiiresti jooksma väga pikka maad, väga-väga kaua. Ükski päris sõraline selleks võimeline ei ole. Kabjalised suudavad seda ka, kuid nende seltsis on võime kiiresti ja kaua joosta reserveeritud vaid hobuslastele. Ülikuulus on kaameli võime teha rasket tööd päevade viisi peaaegu söömata-joomata ja seda palavas kõrbeõhus.
Eurooplaste hulgas on siiamaani levinud müüdid sellest, et kaamelil on kas kõhus või küürude sees veevarud, mis on loomulikult täielik jama. Kaameli võime olla joomata peitub tema neerude erilises omaduses: kõrbetingimustes moodustab kogu uriin, mis kaamel ööpäeva jooksul väljastab, paari liimjat viskoosset nõrekest. See hämmastav loom võib aga korraga juua üle 150 liitri vett.
Vilepill sünnituse tarbeks
Kaameli tiinus vältab 11-18 kuud. Viljastatud munaraku implanteerumisest sünnituseni kulgeb küll ainult 11 kuud, kuid kaamelitel on latentse ehk edasilükatud tiinuse võime. Nimelt võib munaraku viljastamisest implanteerumiseni mööduda kuni viis kuud (vahel ka rohkem). Ilmselt sõltub see peamiselt emaslooma enesetundest. Kui ta ei ole oma füüsilises ja sotsiaalses kõrgvormis, võib ta nii-öelda aktuaalse tiinuse algusega ligi pool aastat oodata ja selle aja jooksul ennast täidlasemaks süüa või oma sotsiaalset positsiooni tublisti parandada.
Kaameli sünnitus kestab normaalselt kuni kaks tundi. Mõnedel kaamelikasvatajatel rahvastel (kuriaagid, barjõkid, mongolid) on olemas eriline vilepill, mille heli meenutab sündiva kaamelipoja väga omapärast hüüet – kui sünnitus venib pikale, võib kaamelipoeg, kes on poolenisti ema kehast väljas juba üle poole tunni, ringi vaadata, hingata ja, olles “pigis”, kuuldavale tuua üminat, mis kutsub üles ema rohkem pingutama.
Sama efekti avaldab sünnitavale emakaamelile ka mainitud erilise vilepilli heli.
Nii mõnigi rahvas on kaameliga eluliselt seotud
Kaamel on suur, tugev, tark ja tohutult vastupidav koduloom ning nii mõnigi kaamelikasvataja rahvas on sõna otseses mõttes kaameliga eluliselt seotud – nad kannavad kaamelivillast riideid, kaamelinahast tehakse telkide katteid ja jalanõusid ning muud, piimast valmistatakse elupäästvaid jooke (neist mõned ka üsna kange alkoholisisaldusega), kuid eelkõige on kaamel sõidu- ja transpordiloom.
Lubage lõpetada see väike ülevaade põlise araabia vanasõnaga, mis praeguse majandusliku mõõna ja finantskriisi tingimustes tundub mulle eriti kohasena: “Looda alati Allahi peale, kuid oma kaamel seo ikka kinni!”