Internet sisaldab tänapäeval peaaegu kõike. Selle kõige häda on paraku tema virtuaalsus ehk kujuteldavus. See, mida me näeme võrgulehekülgedel, ei ole veel tingimata päriselt olemas. Või veelgi lihtsamalt: ilu ei saa patta panna.
Kuid õnneks on võrgus ka lehekülgi, mis just pattapanekust räägivadki. Võrgulehekülgi, mis jagavad õpetusi selle kohta, mida ja kuidas süüa. Muidugi, toiduained tuleb igaühel ise osta või kasvatada, aga sellel poleks ju mitte mingit mõtet, kui me ei teaks, mida nende toiduainetega peale hakata. Internet aitab.
Tänuväärse töö eestlaste kulinaarsete harjumuste avardamisel on ära teinud Fenno-Ugria Asutus. Nimelt on nad võtnud vaevaks avaldada elektroonilises meediumis “Soome-ugri kokaraamatu”. Kokaraamat sisaldab kolmeteistkümne hõimurahva roogasid ja on mitmes mõttes kasutajasõbralik.
Esiteks – ja see on kõige olulisem – on nimetatud toidud tehtavad. Need ei ole keerulised ega sisalda üldjuhul kättesaamatuid komponente. Ei, ei, kõik on väga lihtne; nii mõnigi kord annab retseptide lugemine lihtsalt uusi ideid eestlaste toidulaual tuttavate roogade valmistamiseks. Kas teadsite näiteks, et maridel on kombeks teha hernesuppi nii, et pott pannakse ahju, mitte pliidi peale?
Teiseks on kokaraamatus toite võimalik otsida nii vastava rahva köögi kui ka toitude liigi kaudu. Nimelt on lisaks kolmeteistkümnele rahva nimetusele leheküljel võimalik toidud liigitada ka kaheksa alajaotuse järgi, mille hulgas on aed- ja juurviljatoidud, lihatoidud, kalatoidud jne.
Igati praktiline, igati mõttekas lugemine, mis mitte ainult ei avarda maailma, vaid teeb ka päriselt targemaks – sest mis see tarkus siis muud on, kui võime saada kõht täis head rokka!