Erinevate meediakanalite uudised räägivad juba mitu kuud koondamistest, vallandamistest ja pankrottidest. Pangad ja suurfirmad kukuvad kokku. Arvamusliidrite meelest (no ja ilmselt ka arvutuste järgi) on tavainimesed kõikjal maailmas oma tuleviku suhtes ebakindlad ja vähendavad kulutusi. Majandussurutis ei puuduta üksnes Eestit. See on globaalne probleem, mis mõjutab viisil või teisel peaaegu kõiki maailmakodanikke.
Nõudluse ja pakkumise tasakaal
Majanduse areng on olnud ja on ka edaspidi kõikuv. Kui uurida börsikursside arengut eelmise sajandi algusest alates, selgub, et majandusolukorra vaheldumisest hoolimata on kursside areng olnud siiski pidevalt tõusuteel. Majanduse langusperioodid on süsteemi viisiks anda märku selle ülekuumenemise tõttu tekkinud vigadest nii, et hinnad ja palgad, sissetulekud ja väljaminekud ning nõudlus ja pakkumine viiakse taas tasakaalu.
Eelmisel aastal maksis kinnisvararuutmeeter Tallinnas samapalju kui Helsingis, hoolimata sellest, et palgatase Eestis on kolm korda väiksem kui Helsingis. Midagi oli väga paigast ära. Võrrand ei toiminud. Nüüd on turumajandus asja parandanud. Korterite hinnad on poole võrra langenud.
Suletud ring
Suurem osa majanduskriisist on siiski inimeste enda mõtlemises kinni. Majandussurutis on justkui jooksuratas, milles põhjus vallandab tagajärje ja vastupidi. Kriisist rääkimine sünnitabki kriisi. Kui meedia veel omalt poolt liialdab kriisi mõjudega, pole ime, et inimesed kardavad oma tulude vähenemist. Inimesed muutuvad ettevaatlikuks ja kulutavad vähem. Ettevõtted on sunnitud oma kulutusi vähendama ja töötajaid vallandama. Töötud omakorda kulutavad vähem…
Räägitakse, et Soomeski on majanduskriis. Viimaste uudiste järgi on ettevõtted paari viimase kuu jooksul koondanud umbes 45 000 töötajat. Majandusspetsialistid on hoiatanud, et selle aasta lõpuks on Soomes 50 000 uut töötut.
Asjad pöörduvad
Kuidas pöörata majanduslangus enda kasuks? Vähemalt annab see ettevõtetele võimaluse praakida välja mittevajalik ja üleliigne. Töö tootlikkust suurendatakse kattuvate tööülesannetega ametikohti ühendades ja töötajate tööülesandeid selgemaks muutes. Nii langevad ka hinnad.
Soome majanduskriis võib olla ergutav süst Eesti turismindusele. Nii juhtus ju 90ndate alguses. Soome päevalehes Helsingin Sanomat ilmus detsembris artikkel, mille kohaselt põhjustab majanduskriis soomlaste Eestisse reisimise uuestisünni. Soomlased ei lõpeta reisimist, kuid nad vahetavad kauged ja kallid sihtkohad kruiisi vastu naaberriiki. Ka uuringud kinnitavad väidet, et Soome turistide hulk Eestis tõuseb.
Ja, muuseas, Soome turistidest Eesti SKP-sse saadav tulu on võrdne meie põllumajanduse omaga.
Lõpetame seega vingumise, unustame kriisijutud ja hakkame tööle.