Kui sitaks võib minna?
Tegelikult ma ei tea. See sõltub nii igaühe kohanemisvõimest kui ka sellest, kui palju keskkond objektiivselt võimalusi kokku tõmbab. Paradoks on seegi, et koomale tõmmatud võimalused pakuvad ju alati uusi. Ole ainult ise tegija neist kinni haarama. Nii et jäägu nüüd nutt ja hala kellegi teise õlule.
*
Mis sa ise selle kõige jaoks teinud oled?
Mina olen üldse selline paratamatu optimist. Seega teen iga päev ikka seda, mida teha oskan ja suudan ning katsun seda teha parimal viisil, mille oskan välja mõelda. Mõttestambid ja olematusele toetuv kivistunud “autoriteet”, millele Eesti avalikus elus ikka ja jälle rõhuda püütakse, ei vii täna enam kedagi ega midagi uuele ringile, seisnegu selle konkreetne sisu siis milles tahes.
*
Edetabeli korras: nimeta olemasoleva valitsuse aasta viis kõige ägedamat õnnestumist. Klausliga, et sa ei hakka halama teemal ? la neid ei olnudki…
Tead, jätan selle edetabeli vahele. Mõtlen ja mõtlen ega suuda seda ilma irooniata kuidagi kokku panna. On asju, mida teinuks ära ka telefonipostidest koosnev valitsus. On asju, mis pole iseenesest valed, aga nende tegemise aeg, viis või vorm olid sedavõrd vildakad, et ägedat kiitust nagu ei vääri jne. Samuti oleks vääritu kiita valitsust ka ainuüksi selle eest, et nad üldse veel olemas on vmt.
*
Oi-oi! Samal teemal: meie peaministri kolm kõige adekvaatsemat omadust?
Ilmselt kolm vaieldamatut omadust, milles ei ole mõtet kahelda, on sportlikkus, jutukus ja kõva kuulmine?
*
Kui sa poleks Keskerakonnas, millisesse erakonda sa kuuluksid?
Oleksin tulihingeline USA demokraat.
*
Rahast. Rääkides riigist ja rahvast elik võõrandumisest – millega sa oma palganumbri sellele inimesele selgeks teed, kes ennast selle najal solvatuna tunneb?
Sellest võõrandumisest loen enamasti vaid ajalehest ja mõnikord võib seda ka ise uskuma jääda. Aga niipea, kui tuleb endal istuda ja rääkida mõne luust ja lihast inimesega, siis palk ja raha, eriti teiste oma, neid küll seni huvitanud pole. Tõsi, ega nad pole olnud ka sellised moepärast kaasakadetsejad või kaasahädaldajad.
Neil kõigil on jagunud indu rääkida asjast ehk sellest, mida Eestis paremaks teha ning kuidas ja mida nemad selleks teha saavad. See aga pole kindlasti märk võõrandumisest ja ükskõiksusest oma riigi ega riigikogu vastu. Eks ole. Muidugi on ju võimalik, et ka mina olen oma tööga nende lugupidamise välja teeninud…
*
Veel rahast. Millal oli sul piisavalt sularaha? See, muuseas, pole kius, vaid selle rubriigi stampküsimus…
Enamasti siis, kui on vaja hea teeninduse eest tänada?
*
Kelle pilti sa rahakoti vahel kannad?
Tähtsate piltide jaoks on ikka paremad kohad, aga noh, mõni Koidula ikka leidub.
*
Mida sa praegu loed?
EV põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 2. täiendatud trükki.
*
Mida sa kindlasti ei loe?
Teiste inimeste raha ja intiimpäevikuid.
*
Sinult kui vanalt tantsijalt küsides – mida sa ise vabatahtlikult telekast vaatad?
Niipalju, kui ma seda üldse vaatan, siis vaid vabatahtlikult ja parasjagu seda, mida näidatakse.
*
Milline kunsttükk (pean silmas tõesti kogu kunsti laia spektrit) sind viimati tõsiselt nutma ajas. Nii selles kui teises plaanis?
Heas mõttes Urmas Alenderi ja Ruja muusika restart ühel ja teisel helikandjal. Halvas mõttes Margus Tsahkna ja Vilja Savisaare riigikogu etteasted jõuluvana ees. Hindan stiilsust ja mängu ilu, kuid kahjuks olid nemad mõlemad tõsised mängurikkujad. See oli kurb tõdemus…
*
Kus on su süda?
Tehniliselt võttes seal, kus ta olema peab. Muidu seal, kus sünnivad ilusad asjad või kus vajatakse soojust ja hoolimist.
*
Miks astud sa üles kõikides kohtades, kus saab, kaasa arvatud see intervjuu?
Muide, olen üsna valiv. Aga siin astun üles sellepärast, et sõber palus ilusasti.