Kuna üldsusele on jäänud arusaamatuks, miks õiguskantsler ei täida oma põhiseadusega sätestatud kohust teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle ega tee ettepanekuid kriminaalvastutusele võtta kuritegelikud riigikogu liikmed, esitasin talle järjekordselt sellekohase küsimuse. On raske ette kujutada totramat ja mittemidagiütlevamat vastust kui see, mille sain õiguskantslerilt.
Kehtestab ju põhiseaduse paragrahv 63 kategoorilise nõude, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis ja paragrahv 64 ütleb selgesõnaliselt, et riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega tema asumisega mõnda teise riigiametisse.
Mida ütleb õiguskantsler? Mitte midagi
Ometi viibis eelmistes riigikogudes ja viibib praeguses, põhiseaduse, riigikogu kodukorra seaduse ja riigikohtu otsuse vastaselt, hulk inimesi, kes asudes riigi äriühingute nõukogu liikme ametisse, minetasid oma riigikogu liikme volitused. Nad teesklevad aga, et nad on riigikogu liikmed, kasseerivad samaaegselt palka ja hüvitisi mitmest riigiametist ja teevad koguni seadusi. Riigikohus otsustas juba 1994. aastal, kui ma selle probleemi riigikogu liikmena esmalt tõstatasin, et riigi äriühingute liikmed on riigiametis. Riigikogu juhatuse liikmed, kes lubavad sellisel seadusevastasel tegevusel riigikogu saalis toimida, tuleb ilmselt võtta kriminaalvastutusele karistusseadustiku paragrahv 289 alusel, mis käsitleb ametiseisundi kuritarvitamist.
Mida ütleb selle kohta õiguskantsleri vastus? Mitte midagi.
Põhiseaduse paragrahv 139 ja õiguskantsleri seaduse paragrahv 1 sätestab, et õiguskantsler teostab järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Ükski seadus, mis on tehtud põhiseaduse, riigikogu kodukorra seaduse ja riigikohtu otsuse vastaselt, inimeste poolt, kes ei ole riigikogu liikmed, ei vasta ju põhiseadusele. Õiguskantsleri kohus on ilmselt teha põhiseaduse paragrahv 142 alusel ettepanek riigikogule viia kõik sellised seadused põhiseadusega kooskõlla ja kui seda ei ole kahekümne päeva jooksul tehtud, tegema sama paragrahvi teise lõigu alusel ettepanek riigikohtule need seadused kehtetuks tunnistada.
Mida ütleb selle kohta õiguskantsleri vastus? Mitte midagi.
Tubli-tubli, õiguskantsler?
Oma vastuses teatab õiguskantsler, et selle aasta jaanuaris on tehtud riigikogule ettepanek riigikogu liikme staatuse seaduse viimiseks kooskõlla “ametite ühitamatuse ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega”. Riigikogu on teatavasti ametlikult seda toetanud ja algatanud sellekohase eelnõu. Nüüd, üheksa kuud hiljem, ei ole asi algatamisest kaugemale jõudnud ja ega vist jõuagi, kui riigikogu seda asja tavapäraselt ignoreerib ja õiguskantsler seda enam tõstatada ei julge.
Õiguskantsler ütleb oma vastuses ka, et temale “teadaolevalt ei ole äriühingu nõukogusse kuulumine karistatav tegu karistusseadustiku kohaselt”. Väga tubli, et õiguskantsler sedavõrd seadust tunneb ja ka mulle seda selgitab. Millegipärast jätab ta aga mainimata olukorra, kus sellised riigiametnikud, põhiseadust ja riigikohtu otsust eirates, riisuvad rahva varandust samaaegselt riigikogulase palga ja hüvitiste kasseerimisega. Kui õiguskantsler ei ole võimeline leidma karistusseadustiku paragrahve, mis neid kuritegusid käsitlevad, peaks ta oma ametist loobuma, sest ta on ise karistatav ametialalise lohakuse eest.
Isegi Franz Kafka, kes oskas meisterlikult kirjeldada õudusunelikke õiguslikke totrusi, ei suudaks ületada õiguskantsleri absurdset selgitust, miks ta ei ole teinud ettepanekuid riigikogulaste kriminaalvastutusele võtmiseks. Põhjus olevat see, et ettepaneku “süüdistusakti koostamiseks teeb riigikogule õiguskantsler riigiprokuratuuri taotluse alusel.” Ta ei olevat saanud riigiprokuratuurilt vastavat taotlust – mille ta ilmselt võib saada alles siis, kui ta ise on esialgse ettepaneku kriminaalvastutusele võtmiseks teinud.
Kes need seapeedid siis on?
Aus ja kompetentne õiguskantsler nõuaks vähemalt kuueteistkümne aasta jooksul ebaseaduslikult saadud palkade ja hüvitiste tagasimaksmist. See aitaks tublisti leevendada meie riigi praegust rasket majanduslikku olukorda. Kõik endised ja praegused riigiametnikud, kes ebaseaduslikult kasseerisid riigikogu juhatuse liikme palka ja hüvitisi ning juhatasid koguni riigikogu tööd, peaksid siiski vahelduseks viitma ka mõned aastad trellide taga.
Õiguskantsleri totrast vastusest nähtub aga, et õiguslik nihilism jätkub meie kodumaal vähemalt seni, kui tema on ametis.
Riigikogulased jätkavad õigustühiste seaduste tegemise ja endi rikastamisega, kasseerides põhiseadust ja riigikohtu otsust eirates palka ja hüvitisi samaaegselt mitmest riigiametist. Varasemates riigikogudes on selliseid frukte olnud kõikidest võimulolnud parteidest. Praegused on: Kristiina Ojuland, Hannes Astok,Tatjana Muravjova, Jürgen Ligi, Kalle Palling, Ene Kaups, Peep Aru, Väino Linde, Urmas Klaas, Silver Meikar, Taavi Rõivas, Keit Pentus, Mati Raidma, Imre Sooäär ja Hanno Pevkur. Ojuland on eriti jultunud sell, sest tema kui riigikogu juhatuse liikme kohus on ka kõrvalised isikud riigikogu saalist ja seadusandlusest eemaldada.
Riigikogulaste ja nendesarnaste valijameeste poolt ametisse pandud presidenti südametunnistus ilmselt ei piina, sest ta jätkab õigustühiste seaduste kinnitamist.
Kahjuks aga hajuvad rahva lootused, et meie armsast kodumaast saaks kunagi õigusriik.