Kogu furoori juures, mille on tekitanud Kusturica filmid, on mustlased raudselt kõige vaesem etniline vähemus Euroopas. Ansambli endaga kohtus KesKus Kirsimäe suitsualal (on selline debiilne taraga piiratud plats, millest väljaspool suitsetada ei tohi!). Seal oli Pickney Tiger, Mark xxxx ja laulja xxx ning kaks imekena üliseksikat prantsuse tüdrukut. Kui tüdrukud lõppeks lahkusid, kaikus õhus kolmehäälne “Boaaaa!!!”. Jää oli murtud ning edasi järgnes intervjuu. Vastused tulid lauljalt Marki tõlkes. Protsess võttis aega, aga tasus end ära. Minule ja loodetavasti ka lugejale!
Mustlased on marginaliseeritud ja vaesed inimesed, nad ei saa enam hobuseid varastada, ja seega näib üks viis elust läbi saamiseks olevat muusikategemine.
Parno Grazt: Tänapäeval eksisteerib üleilmne huvi mustlasmuusika vastu. Seepärast on mustlastel võimalus oma muusikalist annet ja muusikakultuuri teistele demonstreerida, enne seda võimalust lihtsalt ei olnud.
Ka PG tuleb mingist väikesest külast, nad rändavad ringi, kas teised inimesed teie külas pole kadedad teie peale?
PG: Hahahaa, nad uputaks meid ära, nad on kadedusest lõhkemas.
Kuidas juhtus, et teie bänd nii kuulsaks sai?
PG: On alati raske öelda, et SEE asi tegi PG kuulsaks. Kui 2002 tuli välja PG esimene album, siis keegi saatis selle BBC folkmuusika show’le. Ja album saavutas 7. koha. Seda pole enne juhtunud, et Ungari folkbänd saavutab sellise positsiooni. Edasine edu tuli juba omasoodu.
Millest räägivad PG tekstid?
PG: Huu, see on väga lihtne. Nagu iga folgibänd, laulame me igapäevastest asjadest. Rõõmudest ja muredest. Viimasel albumil on tekst: me sõuame ja sõuame, muidu me ei läheks edasi. See peegeldab minu meelest eriti hästi PG ideoloogiat.
Kas teie laulud on traditsiooniline muusika või teete ise lugusid?
PG: Ma ütleks, et pooleks. Osa laule on traditsioonilised mustlaslaulud uute tekstidega, mille on kohendanud meie liider? Aja möödudes on ta hakanud rohkem oma tekste tegema. Kui esimesel albumil on 80% traditsioonilisi lugusid, siis viimasel, kolmandal albumil on 70% juba tema enda tehtud.
Kui te laulate igapäevamuredest ja rõõmudest, kas te laulate ka joomisest, tüdrukutest ja seksist?
PG: Hahahaa? seksist mitte, meie kultuuris on seks tabu. Armastusest muidugi ja muidugi eriti joomisest! Iseäranis huvitav on see, et üks meie lugusid on valitud kahele kogumikule ja selle laulu tekst räägib joomisest – “Ma olen kurb palinka joomisest”. Tead, mis on palinka?
Tean küll, nii 45-kraadine ploominaps! Aga järgmine küsimus on selline: kogu Balkanit tuntakse mustlasmuusika järgi, mustlased on Balkani muusikaline visiitkaart. Samas on mustlaste sotsiaalne positsioon madal, kohalikele nad ei meeldi. Kuidas mustlased ise sellesse suhtuvad?
PG: Parim näide antud situatsiooni kohta on see, mis toimub Pasabi külas, kust PG tuleb. Selle küla vanem enam-vähem eitab, et PG tuleb just sellest külast ja ta jääb nähtavasti oma elu lõpuni eitama fakti, et seal elab mustlasi. Ehkki PG on selle küla terves Euroopas kuulsaks teinud. Ungaris on mustlased poliitiline probleem: valitsus ja poliitikud ei taha, et nende maad tuntaks mustlaskultuuri kaudu.
Teine näide on nn 101-liikmeline mustlasorkester: nad on maailmakuulsad, aga riik ei toeta neid ühelgi moel. Aga mul on sulle endale küsimus. Kas sa arvad, et tänapäeval on üldse mõtet rääkida muusikaliikidest ja ka erinevatest maadest, et muusikud esindavad mingit maad. Kas see on oluline, kust muusikud tulevad, või on oluline muusikute etniline päritolu?
Eeee, ma arvan, et see sõltub sellest, kuidas vaadata. Kui me räägime folkmuusikast, siis on etniline taust oluline. Sa mängid kas mustlasmuusikat või setu muusikat. Kui me aga vaatame popmuusikat, siis seal on olulisem riik – sa oled ameerika või saksa või eesti bänd.
PG: Miks ma seda küsin, on see, et meid võetakse kui ungari bändi, ma aga ei tea, kas me oleme üldse ungari ansambel või siis tüüpiline mustlasansambel.
Just seda ma tahtsingi küsida. Meie siin väljaspool Balkanit ühendame erinevaid maid just erinevate mustlasansamblitega. Taraf de Haidoucs on meie jaoks Rumeenia, Kusturica Serbia, Parno Grazs ja palinka on Ungari. Tavalised ungarlased vihkavad mustlasi, samas välismaalased tunnevad seda maad just mustlaskultuuri kaudu.
PG: See on nõiaring, sellele pole vastust. Ungarlastele ei meeldi mustlased, aga mustlased teevad Ungari kuulsaks. Ja sealt pole väljapääsu, sest Ungari valitsus ei aktsepteeri kunagi, et mõni etniline vähemus esindab nende riiki.