Pärast Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamist Venemaa ja Venetsueela poolt tekib taasiseseisvunud eestlastel rida enesestmõistetavaid küsimusi. Näiteks: kui enamus Lõuna-Osseetia elanikest on Venemaa kodanikud, kust siis Lõuna-Osseetia endale rahva saab? Või: kui lõunapoolsed osseedid kasutavad enesemääramisõigust, siis miks põhjapoolsed seda ei tee või ei tohi?
Arvake, mis on Dzäud?õkäu?
Veel kuu aega enne Vene-Gruusia sõja algust süüdistas Venemaale kuuluva Põhja-Osseetia Vabariigi president Teimuraz Mamsurov Moskvas kohtumisel Riigiduuma liikmetega”teatud välisjõude”, kes propageerivat ideed Osseetia ühinemisest iseseisvaks riigiks. Ajalehe Novõje Izvestija andmetel olla aga hoopis Venemaa tollane peaministri asetäitja rääkinud 2006|. aastal Põhja- ja Lõuna-Osseetia valitsuste ühisistungil kavatsusest Osseetiad ühendada.
Kas Venemaal on praegu kavatsus too 2006|. aasta plaan teoks teha, või usub ta tõega vähem kui 90 tuhandese elanikuga mafioosse riigi elujõulisust, on piisavalt segane. Niisama segane kui Vene vägede väljaviimise tähtajad, mida Venemaa järjest välja kuulutas, printsiibil “zavtra, zavtra ne segodnja, tak lenivtsõ govorjat”*.
Osseedi rahva arvamus pole kogu konflikti vältel suurt kedagi huvitanud. Lääs ja Gruusia kõnelevad territoriaalsest terviklikkusest, Venemaa aga räägib osseetide eest. Seejuures on osseedi rahvas küllap teadlikult nähtamatuks muudetud. Näiteks kõneldakse uudistes pidevalt Vladikavkazi linnast, meenutamata, et osseedi (ironi) keeles on selle linna nimi Dzäud?õkäu (Eestis kirjutatud ka Dzaud?ikau).
Kus keda leidub
Tegelikult on osseetidega lood tunduvalt keerulisemad, kui näidata tahetakse. Uudistest jääb mulje, et kõik Gruusia osseedid elavad Lõuna-Osseetias ja põgenesid Gruusia vägede eest “Vladikavkazi”. Tegelikult elas 1989. aasta rahvaloenduse järgi Gruusias 164 000 osseeti, neist ainult 65 000 Lõuna-Osseetias. 2002. aasta rahvaloenduse järgi oli mujal Gruusias alles veel 38 028 osseeti. Hinnanguliselt arvatakse Lõuna-Osseetias olnud enne sõjategevuse algust umbes 45 000 osseeti, suur osa neist Tshinvali ja D?ava linnas.
Lõuna-Osseetia piirides on elanud alati grusiine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli neid 26,9% elanikkonnast, 1989. aastaks oli nende osakaal kasvanud 29%-ni. Seega olulist asustuskolonisatsiooni kommunistide valitsemise ajal ei toimunud. Gruusia ja osseedi külad paiknevad läbisegi ning on ka külasid, milles elab mõlemat rahvast. Või vähemalt paiknesid ja elas, kui vastavad tõele uudised etnilisest puhastusest. Seega: me ei saa rääkida Gruusias selgelt piiritletud osseetide asualast.
Osseetidel ei ole ühist enesenimetust, keelt ega usku. Osseetia nimi olevat nende oma keeles Irõston. Tegelikult on võib Irõston olla Osseetia (rangelt võttes küll Põhja-Osseetia idaosa) nimi ironi keeles.
Õigeusk ja islam
Põhja-Osseetia lääneosas elab digori vähemus. Ir(on)i ja digori keel on küll lähisugulased, kuid vastastikku arusaamatud. Ironite ja digorite suhtlus toimub tihti vene keeles, kuigi suur osa digoritest oskab ka ironi keelt. Enesenimetused on neil erinevad. Küllap ka sellepärast on Põhja-Osseetia Vabariigi nimetusele lisatud Alaania, viidates nii ironite kui digorite iidsetest alaanidest põlvnemisele.
Digorid on osalt islami usku. Islamiusulisi on hinnanguliselt Põhja-Osseetia elanikkonnast 20%, Lõuna-Osseetias 5%. Mitmed neist käisid t?et?eenidel abiks iseseisvust kaitsmas. Ironitel on aga vaen Põhja-Osseetia idapiiri taga elavate teise vainahhi keelt kõneleva rahva ingu??idega, mis on mitmel korral plahvatanud sõjategevuseks.
On kuulda olnud ka islamiusuliste tagakiusamisest Põhja-Osseetias. Veebruaris näiteks vangistati kohaliku islami kultuurikeskuse esimees Jermak Tegajev, vädetavalt pärast lõhkeainete leidmist tema maja läbiotsimisel. Õigeusklike osseetide vaen islamiusuliste vastu on kasvanud seoses Beslani tragöödiaga.
Väheassimileeritud rahvas
Lõuna-Osseetia elanike enesenimetus on pikka aega olnud kudar. Nende keeleluju peetakse ironi keele murdeks, kuigi see erineb mõnevõrra põhja pool ahelikku kõneldavast. Alles viimasel ajal on neidki ironite hulka arvama hakatud. Lõuna-Osseetia omanimetus on praeguseks Hussar Irõston. Varasematel aegadel ei saanud kudarite ja ironite-digorite kontaktid tihedad olla, sest neid eraldas enne tunneli ehitamist Kaukasuse ahelik.
Tõenäoselt ei sallinud lõunaosseedid ei Tbilisi kommunistlikku ülevõimu ega Gamsahhurdia-aegset Gruusia riiki. Ja mitte ilma põhjuseta. Kuigi osseedid üldse on nt soomeugrilastega võrreldes vähe assimileeritud rahvas (oma keelt ei oska neist alla tuhande), pole ei põhjas ega lõunas nende kultuuri ja eriti keele järjepidevuse eest eriti hoolitsetud: lugeda ja kirjutada oskavat oma keeles vaid pooled osseedid. Digori keel oli Nõukogude ajal hoopis keelatud, ka ironi keele õpetus oli koolides vähene.
* * *
Nähtamatu Osseetia
Akadeemik Andreas Sjögreni loodud vene tähestikul põhineva osseedi kirjakeele asendasid kommunistid 1923. aastal ladinatähelisega. 1938. aastal kästi põhjapoolsetel osseetidel hakata kirjutama taas vene tähtedega, lõunapoolsetel aga gruusia tähtedega. Ühtne ironi kirjakeel taastati ka lõunas alles pärast Stalini surma 1954. aastal.
Osseedi tegelikkus ja ajalugu on paraku liiga keerulised, et neid propagandaks kasutada saab. Ja nii ongi nad muudetud nähtamatuks.
Kui paljudele on tulnud näiteks meelde, et Eesti animafilmi looja Elbert Tuganov oli isa poolt osseet või et Türgis Karsi ja Erzurumi ümbruses elasid eestlased kõrvuti osseetidega? Muuseas, Dzäud?õkäu mo?ee ehitaja, aser Murtuza Muhtarov, oli abiellunud Tuganova-nimelise naisterahvaga ja sellepärast Irõstoni elama jäänud.
Niisiis Osseetia konflikt pole teinud osseedi rahvast meile tuttavamaks. Järelikult ei saa see olla ka osseetide huvides.
* saksa vanasõna vene keelesKui palju osseete on?
Maailmas u. 700 000