Peaaegu kõik suured kaslased kuuluvad Panthera perekonda. Leopard (Panthera pardus) on selle karismaatilise, märgilise perekonna n-ö nimeloom. Muuseas, ka Eesti vapil ei ole mitte kolm lõvi, vaid meie heraldika räägib hoopis kolmest sinisest leopardist.
Katastroofiliselt ohustatud
Üksildane suur kiskja leopard on võimeline üliedukalt tegutsema peaaegu igas maismaa ökosüsteemis. Oma algupärase levila tohutu ulatuse poolest on leopard praktiliselt levinuim oma perekonna liik. Lõvi asustab Aafrikat ja Lõuna-Aasiat, kunagi elutses ta isegi Peloponnesosel ja Balkanil, kuid lõvi ei ela põhjas. Tiiger suudab elada Siberist Indoneesiani, aga ainult Aasias.
Seevastu leopardi võime kohata samuti Indoneesiast Siberini k.a, nagu tiigritki, aga ka peaaegu kõikjal Aafrikas (välja arvata Saharas). Leopardi ehk pantrit (see on üks ja seesama liik) on alles üheksa alamliiki, kes on kõik inimtegevuse poolt ohustatud. Inimene on leopardi ainsaks vaenlaseks, kellele see loom kogu oma levila ulatuses pidevalt positsioone kaotab. Kõige enam, lausa katastroofiliselt, on ohustatud amuuri leopard.
Viimne asurkond
Amuuri leopardi viimane asurkond asub Venemaa, Kaug-Ida, Hiina Rahvavabariigi ja Põhja-Korea vahel. Seega alal, kus ta on enim salaküttide poolt jälitatud. Kütitakse teda mitte niipalju kauni kasuka pärast – mis on küll kõikidest leopardi alamliikidest kõige eredavärvilisem, taustavärvis on isegi oran?i -, vaid eelkõige selle pärast, et tiigrid on juba ammu kaduma hakanud, ikka nendesamade salaküttide tegevuse tõttu. Salakütid varustavad tiigrite ja leopardidega idamaise rahvameditsiini farmakoloogilist turgu.
Kaug-Ida traditsiooniline meditsiin ja vastav farmakoloogia on oma suurte vooruste, oskuste ja teadmistega vägagi huvipakkuv ala. Kui me võtame arvesse, et enamik ravimitest on valmistatud taimse ja seenelise päritoluga ainetest, siis teeme õigesti, kui tunneme huvi ja peame lugu Hiina, Tiibeti ja Korea traditsioonilistest ravimitest ning ravimeetoditest. Seda aga ainult seni, kuni ei tule juttu loomse päritoluga vahenditest või nii-öelda ravimitest. Tõsi küll, ka viimaste hulgas on väga tõhusaid ja uurimist väärivaid vahendeid, nagu näiteks loomsed mürgid (mesilasmürk, ämblike ja madude mürgid, kärnkonnade ja puukonnade mürgid jpt).
Aga kas te olete tõepoolest valmis uskuma, et tiigri silmadest tehtud salv taastab teie nägemise? Et leopardi sugutist saadud leotise mõni tilk taastab meheliku seksuaalse potentsi? Et nende suurte kasside kulmukarvade tuhast valmistatud tilgad või tabletid ravivad teie migreeni?
Tõtt-öelda ma ei välista, et mõni lugejatest on võimeline seda uskuma, usk aga teeb teatavasti imesid. Muidugi ei päästa tiigrisilmasalv teid glaukoomist, loomulikult leopardi peenisest tehtud lurr ei asenda Viagrat (mis on kindla aminohappe, nimelt arginiini, toimekas preparaat). Kuid kui te usute – ja eriti siis, kui teie usk on kinnitatud üüratu rahasummaga, mida te reaalselt maksate ülalnimetatud lurride eest, siis võib-olla tunnete end korraks tõesti siit-sealt paremini. Platseeboefekt, kui see tõesti eksisteerib (selle üle otsustagu arstid, mul ei ole isiklikke kogemusi) on puht psühholoogilist laadi nähtus, mis on sel puhul eriti tähtis.
Surmaotsus
Seesama sõge usk on amuuri leopardi saatuslikult hävitav, otsustavaks saavad siin kommertsi kaks suurt põhimõtet: õige kaupmees müüb ainult seda, mida ostja tahab osta, ning õige kaupmees vastutab alati ja täies ulatuses oma kauba kvaliteedi täieliku autentsuse eest. Kui etiketil seisab kirjas, et see salv on tehtud leopardi kehaosast, siis õige kaupmehe puhul see nii ka on – see on aga amuuri leopardi surmaotsus.
Veel kahekümnenda sajandi kolmekümnendatel aastatel ulatus amuuri leopardi arvukus tuhandetesse isenditesse, ta oli levinud peaaegu kogu Ida-Siberis, Põhja-Hiinas ja Koreas. Praegu on neid looduses alla viiekümne isendi ja seda ühes ainsas asurkonnas, nagu ülal juba mainitud.
Kui võtame arvesse, et amuuri leopardi individuaalterritooriumi pindala ületab sada ruutkilomeetrit ja et noortel isastel on tähtsaks oma territooriumi piiri määravaks teguriks teise isaslooma piirimärgid, siis näeme enda ees üsna troostitut olukorda. Noored isased on suurtel kaslastel (ja mitte ainult neil!) väga entusiastlikud erastajad ja kui juba asustatud territooriumi piirimärke ei tule vastu, võib noor isane üritada hõivata nii suurt ala, et selle hooldamine hakkab talle üle jõu käima ning see omakorda teeb kahtlaseks noore isase võimalused kohata emaslooma, kelle territoorium on palju väiksem. Kõik see aga ei takista salakütte.
Kus ta siis elab?
Amuuri leopard saab hakkama nii palaval kontinentaalsel suvel kui ka ülikarmil kontinentaalsel talvel, mõne kilomeetri kõrgusel mägedes või madalas jõeorus, tihedas metsas ja hõredas võsas. Ta suudab toituda endast palju suurematest saakloomadest, keda võib tõsta kõrgele puu otsa, tema elupaigaks võib olla suur õõnsus mõnes mand?uuria pähklipuus, hõbepähklis, hiirepähklis (mainitud pähklipuude liigid kasvavad Kaug-Idas nii suurteks, et nende õõnsustesse asuvad vahel üle talve põõnama täiskasvanud kaeluskarudki).
Kuid leopard võib toituda konnadest ja rohutirtsudest. Maastikuteguritest, mis talle ei meeldi, tasub mainida ainult kahte: avatud mererannik ja järsk kaljustik. Kõik muu talle sobib ja ometi on ta kõige haruldasem kiskjaline imetajate maailmas.
Meie oma Tallinna leoparditited
Esimene tehistingimustes sündinud amuuri leopard maailmas tuli ilmale Tallinna loomaaias, siis kui see asus veel Kadriorus. Viimased tehistingimustes sündinud amuuri leopardid on Edgar, Toomas ja Kaia, kes nägid samuti ilmavalgust Tallinna loomaaias, sedakorda Veskimetsas, kus on peaaegu ideaalne amuuri leopardi paljundamise kompleks.
Nende isa Fred (samuti sündinud Tallinna loomaaias) pidas mitu aastat väga edukalt peigmehe ametit Ühendriikides Californias suurkaslaste paljunemiskeskuses ja on nüüd Eestis tagasi. Teeme kõik endast sõltuva, et see hiilgav loom ei kaoks maamuna pealt. Sootuks.