Priit Raud on ikka kõva mees, midagi pole öelda. Kanuti Gildi SAAL, Augustitantsu festival, servapidi NU Performance festival ja loomulikult Baltoscandal on need neli vaala, mida ta veab. Purustav professionaal. Ja need neli sündmust on meie kultuuripildis asendamatud, vastuvaidlematud ja, noh, on. (Ja katkematu karmavõla saab kultuuriminister, kes mistahes kokkuhoiu põhjendusel nende rahastamisele kriipsu peale tõmbab, see on kommiraha, millega need festivalid-institutsioonid ära hallatakse ja tehakse).
Pole meil päris sellist teatrit, kus Baltoka etendusi repertuaaris mängida võiks. Ka mitte NO99, noore Ojasoo teatri joon on ikkagi kuidagi suurelisem ühelt poolt, ja lavakatraditsioonis kinni teisalt. Krahl ehk, Krahl jah. Aga eks Krahl ole ka ju selline poolriigiteater. VAT samamoodi, aga VAT on valinud vist rohkem siiski sellise “väikse armsa teatri” liini, kus tehakse nutikalt ja armsalt, aga sisuliselt samamoodi, nagu ikka on tehtud, nagu peab.
Baltoka etendused seevastu on sead ja käod, progressionaalsed ja professionaalsed sead ja käod. Kus iga lavastus on iseseisev kunstiprojekt. On pigem näitus, kunstniku või kunstnike grupi näitus. See ongi vast suurim erinevus.
Lisaks väljenduslaadide erinevus ja paljusus. Igal trupil on oma keel, mille rääkimise on nad viinud täiuseni. Olgu see siis Jo Strömgreni väljamõeldud prantsuse või hiina keel, Charlotte Engelkesi Schuberti ja Wagneri häälutused, Superamase filmiesteetika teatrissekanne, She She Popi õrnrõvedad ja ülekaalulised feminiinsed üksindusehõiked, Gisele Vienne goth teatris või mis iganes.
See oli selleaastase Baltoka vast suurim sõnum – näidata teatrikeeli. Teatrit-polüglotti. Kui muidu on viimastel aastatel Priidu valikusse lipsanud tükke, mis näitavad trende, mitte professionaalsust, siis selleaastase programmiga astus Baltoscandal kvalitatiivse astme kõrgemale. Tähenduses, et ega selliseid Avignoni-festivali off-programmi tükke sel aastal vist polnudki, kõik olid tasemelt põhiprogrammi omad. Mõned on seal olnudki.
Ja see on sellise kommirahaga tehtud Ida-Euroopa kolkaküla festivali kohta ikka juba väga kõva sõna. Ei pea vist lisama, et parema programmiga festivali ei ole paljukannatanud Eestimaa varem näinud. Priit, väga väärikas mees oled! Kowalsky tänab sind!
Hinne – kunst