Küsige tänaval tavainimeselt, kui palju ta teab eesti rahvamuusikaansambleid. Vastus on kõige tõenäolisemalt Kukerpillid, Justament ja Untsakad. Mõni eriti debiilne pakub vast ka Meie Meest. Tegelikult on Eestis folki kapaga. Festivalid, plaadid, kontserdid, kõik on olemas, aga läheb mainstream-raadiost ja tavainimesest suhteliselt mööda. Zetod, noored kutid Värskast, on ukse paokile teinud. Nad on raadiote playlistides, nende teine plaat on Eesti plaadimüügi edetabeli ülaotsas (kirjutamise ajal auväärsel kolmandal kohal!) ja Raadio 2 nädala plaat. Nad on tuuritanud Metsatölluga ja mänginud rokkfestivalidel. Kui nii edasi läheb, siis tuleb eesti folk lõpuks rahva ette!
Tere, kuidas ansambel Zetod alguse sai ja kes seal mängivad?
Kord üks tore inimene, kel nimeks Ene Lukka-Jegikjan tõstatas küsimuse: “Miks ei ole seto poistel oma bändi?” Võrdluseks olevat olnud ansambel “Kihnu poisid”, kes toona veel noored ja uljad olid 🙂 See küsimus pakkus koheselt huvi ka Värska Kultuurikeskuse juhatajale, kes käbedalt projekti kirjutama hakkas. Oli ju tarvis kedagi, kes selle peo siin käima lööks – juhendajat. Kõik läks libedalt ja õige pea leiti praegusest TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, siis veel Viljandi Kultuurikolled?ist mees, kes teadis, mida ta teeb. Koostöö Kristjan Priksiga algas 2003|. aasta septembrikuus. Läbi Zetode tegutsemisaastate on toimunud mitmeid koosseisuvahetusi, kuid praegu ja raudkindlalt figureerivad bändis Jalmar Vabarna, Jaanus Viskar, Artur Linnus ja Martin Kütt.
Zetod on folkpunk-kollektiiv. Ise väidate, et te punki nii väga ei kuulagi. Kuidas siis selline saund?
Jalmar: Mina olen kuulanud punki täpselt niipalju, kui mu bändikaaslased seda mulle lasknud on. Vahel ka iseseisvalt. Ma arvan, et eks see pillimänguoskus mõjutab seda saundi ja selle pungilikku joont 🙂
Artur: Mina olen punki palju kuulanud. Saund on kujunenud iseenesest.
Millised on Zetode muusikalised mõjud?
Jalmar: Mina olen palju inspiratsiooni ammutanud erinevatest folgikollektiividest. Folkroki poole pealt üks ja ainus Hoven Droven, mille kuulamine annab mulle alati nagu oma 12 tundi maganud inimese puhanud ja värske tunde 🙂
Artur: Peamiselt rokk- ja folkmuusika.
Jaanus: Enamasti rokkmuusika, samuti ka Eesti 70-80ndate aastate muusika.
Kütt: Rokkkirokkkirokkki.
Mitmed ansambliliikmed tulevad peredest, kus põlvkondade kaupa on tegeletud rahvamuusikaga. Vastab see tõele?
Jalmar: Igatahes. Sellele küsimusele vastates võin mina vististi kõige uhkem olla. Minu vanavanaema Anne Vabarna on kõige kuulsam seto lauluema, kellelt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi ja kes on laulnud seto eepose “Peko”. Minu seto rahvalaulu laulmise teekond algas minu ema juhendatavas noorte seto leelokooris Laanõtsirk.
Jaanus: Juba minu vanavanaisa Ivan Tero mängis bajaani, akordionit ja lõõtsa, minu vanaisa Kalju Tero on Setomaa kuningriigi ajaloo 8-kordne kuninga pillimees. Minu ema laulab seto rahvalaulu ja mängib pilli 🙂
Artur: Mina olen selles suhtes natuke vaesem kui Jalmar ja Jaanus. Suguvõsas on inimesi, kes sellega tegelevad, perekonnast tegeleb minu ema rahvatantsuga.
Kütt: Kui mälu ei peta, tantsisid minu ema ja isa rahvatantsu 🙂
Mida tähendab teie jaoks olla seto?
Jalmar: Kui eestlane olla on uhke ja hää, siis seto om olla viil uhkõmp ja parõmp. Mul on väga hea meel, et ma saan edasi kanda seda elavat traditsiooni.
Jaanus: Olla SETO.
Artur: Nõustun Jalmariga, veits kõvem tunne ikka olla seto 🙂
Setomaa on Eesti regioonidest kõige elavama rahvamuusikaga kant. On sellele ka seletus olemas?
Jalmar: Äkki hansale toetuv pikk eluiga?! 🙂
Artur: Jään vastuse võlgu?
Jaanus: Seto kultuuri on väärtustatud ja see on kogu aeg kõrgel kohal olnud. Seda hinnatakse Eestis ja see sunnib seda hoidma ning edasi kandma.
Miks setodele ei meeldi, kui neilt õuka kohta küsitakse?
Jalmar: Küsügui’ mu käest!
Artur: Ei meeldi?
Jaanus: Tiia’õi, olõi pruuvnu. Tuu tege pää purju…
Kuidas setod ise teie muusikasse suhtuvad?
Jalmar: Kui me alustasime, siis vaatasid isegi meie praegused sõbrad ansamblist Tsibihärbläseq, kes seda nüüd koos meiega teevad, meie peale viltu ja hoidsid pead kinni, et miks nõnda peab tegema. Vanemad inimesed olid ka esmalt vastumeelt meelestatud. Aga kuna me olime noored ja tegime seda kõigile üllatavalt hästi, siis polnud suuremaid jamasid. Nüüd on loodetavasti kõik harjunud ja nõus isegi kuulama 🙂
Jaanus: Hästi.
Kütt: Normaalselt.
Artur: Hetkel on suhtumine meisse hea. Mõni aeg tagasi kuulsin intervjuud veel kõrgemas eas setodega. Nemad nimetasid meie stiili progressiks – edasiminek, aeg on selline 🙂
Kas ansambel Zetod oleks olemas ilma Viljandi Kultuuriakadeemiata?
Jalmar: Kindlasti oleks, kuid kas sellise näoga, ei oska arvata.
Artur: Oleks võib-olla küll, aga teistsugune.
Jaanus: Jah?
Kütt: Küllap vist!
Nüüd, kui plaat tuure kogub, millised on teie edasised plaanid?
Jalmar: Praegusel suvisel ajal on meil mitmeid proovitsükleid. Juba on ka 2,5 uut lugu ja kui hästi läheb, siis üritame sügise hakul ka hittsingli teha 🙂
Jaanus: Hoida piirajas 🙂
Artur: Tulevastel üritustel hästi esinemine.
* * *
Zetod on seto folk läbi punkeetose, seda peab ise kuulma. Nende muusika on entusiastlik, tempokas ja positiivne. Lõbus muidugi ka. Zetod on tasemel nii kontsert- kui ka tantsubändina, lauldes nii polkasid kui t?astu?kaid. Ainult et mõnevõrra kiiremini ja pungilikumalt kui vast tavaks. Ega ilmaasjata armasta neid nii Koit Raudsepp kui ka Metsatöllu töökas kollektiiv. Arvestades seda, et nende teine album “Lätsi tarrõ tagasi” on Eesti plaadimüügi edetabelis kolmas, tuleks endale isiklik koopia varuda, kuni terve tiraa? läbi müüdud pole.