Praegu on meil Somaalia moes. Äsja saime oma kaasmaalasest röövitud meremehe nahal teada. Et vana hea mereröövlite aeg ei ole kuhugi kadunud.
Ammuunustatud nakkushaigus
Somaalia rannikul on nad eriti agarad röövima laevu ja nende meeskondi ning nõudma nende eest lunaraha. Äriliselt on see üsna vana ja mugav tulusaamise viis, sest röövida kaup ja püüda seda maha müüa on üsna tülikas. Mõistagi on lihtsam saada raha kohe ja otse eirtes sellega tegelikkuses Karl Marxi teooriat raha-kaup-raha. Sealsed mereröövlid tahavad ainult raha ja kohe.
Kogu sealne kant on mereröövlite poolest juba iidamast-aadamast kuulus. Lähedalasuvat Sokotra saart (kuulub Jeemenile) on aegade hämarusest kutsutud mereröövlite saareks. Sinna jõudis N. Liit oma hiilgeaegadel isegi mereväebaasi rajada. Seega, kant on igati kahtlane ning imestada pole midagi; aastatepikkune võimutus riigis on on muutnud tema ranniku mugavaks mereröövi lähtealaks. Maailm on aga nende vastu üsna abitu, sest mererööv pidi ju olema juba 19 sajandil “lõplikult likvideeritud”.
Tegu oleks nagu ammuunustatud nakkushaigusega, mis on uuesti ootamatult puhkenud ja keegi ei tea, kuidas teda ravida.