PALDISKI: SUURKÜLA SUUR-PAKRIL
Kuni 1944. aastani olid Pakri saared asustatud rootslaste poolt. Rootsikeelne saare nimetus Rogoy (Suur-Pakri) esineb dokumentides 1283. aastal, mil tsistertslastest Dünamünde mungad oma maavaldusi kirjeldavad. 1345. a müüs klooster Suur-Pakri viiele rootslasele tingimusel, et kloostril ja talupoegadel on endiselt saarel karjatamise ja kalastamise õigus. Rahvajuttude järgi oli vanim Suur-Pakri asustatud koht Glå-gid – vanad põllud, mida saare varasemad asukad kasutasid juba enne kui rootslased saare ostsid. Rahvapärimuse kohaselt kandis Suurküla (Storbyn) algupäraselt nime Mokidbin – Mungavälja küla. Liivi sõja ajal rüüstasid Pakri saari venelased ja poolakad. Paljudes kohtades hävinesid talud täielikult. Hiljem püstitati talud uuesti, küla laienes ja sai nimeks Suurküla. Seega pärineb praegune külastruktuur arvatavalt 17. sajandi algusest. Enne saarelt lahkumist 1944. aastal oli Suurkülas 20 talu. Laudad ja mitmed abihooned, nagu näiteks suveköögid, olid paekivist, aga eluhooned peamiselt puidust. Algset külastruktuuri hoomab varemete vahel praegugi, hoolimata sellest, et taludest on alles vaid paekividest korstnad, kaevud, aiad ja keldrid ning kõikjal võimutseb võsa.
Loe veel: Ridbeck, H. Padise läbi aegade. Tallinn 2003|, 199 lk. Arnold Lindgreni mälestused
PADISE: SURNUMÄGI
Peale Põhjasõda kurnas Eestimaa rahvast “Mu st surm”. Katku suri Padise-Kloostri mõisas ligi 70 elanikkonnast. Katku surnud maeti küladest eemale. Rahvajuttude kohaselt ilmus katk katkuhaldjana, kes oli võtnud kas väikese poisi või musta mehe kuju. Ilmutanud on katk end ka looma või linnu kujul. Katku nägemisele järgnes surm.
Nii räägib legend ka Kobru küla Surnumäe kohta, mida on jutustanud Erich Niinepuu oma ema jutustuse järgi – Suure-Jaagu talu lähedal asub mägi, mida nimetatakse Surnumäeks. Enne, kui veel seda talu ei olnud, oli sääl üks teine talu. Talu inimesed läinud kaevule vett tooma ja näinud alasti last kaevu juures istumas. Inimesed läinud vaatama, kuid ligi jõudes kukkunud muist surnult maha. Teised hüüdnud: “Vaadke katku!” Poiss pannud jooksma ja inimesed näinud, et jalapöiad olnud tagurpidi. Katk hävitanud kogu küla. Surnud viidud sinna mäele, nii et valged juuksed lehvinud tuules. Sest ajast on selle mäe nimi Surnumägi. Hiljem on inimesed samale liivakünkale rajanud palju kartulikeldreid. Tihti olla mäel kaevates surnuluid välja tulnud. Marje Suharov.
PADISE: SAUEAUGU TALU SUVEKÖÖK
Hatu küla põlisest Saueaugu talust pole muud järel kui metsa kasvanud õuepuud ja hoonete vared. Viimaseks peremeheks oli talus Priidik Kulman. Priidikut mäletavad vanemad külaelanikud kui meest, kes julges kolhooside tegemise ajal võimudele vastu hakata.
Nimelt oli Priidikul kaks härga, kellega ta haris põldu veel enne sõda. Nüüd taheti härjad talt kolhoosile võtta. Priidik seisis raudkangiga lauda ukse ette, ega lasknud kedagi ligi. Lõpuks võeti härjad ikkagi ära ja müüdi maha. Hoonetest on kõige paremini säilinud suveköögi müürid, isegi malmpada on seal veel olemas. Padise vallas võib mujalgi põlistalude õuedel suvekööki (koda) näha. Loode-Eestis ja saartel ehitati nelinurkne suveköök maakividest või paest. Siin keedeti suvel toitu ja pesti pesu. Vanemates kodades väljus suits ukse kaudu. Hiljem ehitati kojale suitsuavad või katusesse puukorstnad. Hoone oli ilma laeta, valgus tuli sisse uksest, või väikesest aknast. Osades suvekodades oli kolde kohale ehitatud kumm, et sädemed katusesse ei lendaks. Koja sisustuseks olid lihtsad pingid. Siin hoiti ka keedukatlaid ja puunõusid. Koja külge oli sageli ehitatud saun, sepikoda või isegi kelder (nagu siinses talus). Maire Raid.
PADISE: SIMISALU MÄGI
Änglema ja selle ümbruse külaelanike muistne pelgupaik asus soode keskel Simisalu mäel, mis on ainult mõni meeter ümbritsevast soost kõrgem. Mäe peal kuuskede all on väikese sauna suurune rändrahn, millel suulise pärimuse järgi muud nime pole olnudki kui “Suur kivi”. Hilisematel aegadel asusid künkal külast kaugele jäävad puisniiduilmelised liigirikkad heinamaasiilud, kus kasvab rohkesti pärnasid ja kevadel õitseb kuldking. Nõukogude ajal Simisalu mäge ümbritsev soo kuivendati ja soosaare juurde viib maaparandustee. Kuna kaugeid metsaheinamaid enam ei kasutata, siis on puisniit hakanud kinni kasvama, ehkki ta vääriks paremat saatust. Maire Raid.