M IS ON SELLE NÄITUSE FENOMENIKS?
“Isikupära/Individuality” on muutunud juba traditsiooniks. Kui neli aastat tagasi alustasime esimese näitusega Haapsalus, ei lootnud graafiliste disainerite poolt suurt osavõttu. Ja oli ka varuplaan. Seda õnneks vaja ei läinud. Usk, et headel kujundajatel, kes päevast päeva täidavad klientide tellimusi on peale professionaalsuse veel midagi nupus tiksumas, osutus tõeks.
Vahepeal on tegijate ring laienenud ja muutunud rahvusvaheliseks. Haapsalu Linnagalerii pind on jäänud samaks. Seetõttu on osalemine muutunud konkursiks ja näitusele tekkinud siduvad teemad, kuigi mitte totaalselt piiravad. Selliseks laialivalguvaks teemaks on ka tänavune “Energia”. Kusjuures laialivalguvus ei tee disainerite tööd lihtsamaks, kuid tänu paljudele lähenemisvõimalustele näituse tervikuna huvitavamaks.
KUIDAS SIIS KODANIKUD LÄHENEVAD?
“Energia” osutus teemaks, mille alla mahtusid nii typograafilised finessid, suur paljutähenduslik minimalism, kui kogu hinge laiali kiskuvad tehnilised eksperimendid. Viimastega hiilgavad vene, ka läänes palju tunnustust leidnud Ostengruppe juhtfiguurid Eric Belooussov ja Dmitri Kavko. Seevastu õed Alexandra ja Anastasja Faldina ning Lätit esindavad Andis Niedre ja Viesturs Stanislavskis oma kujunduskeelelt meist pealtnäha ei erine. Näitusesaalis läbiviidud mproviseeritud eksperiment näitas, et publik liigitas need tööd kohe väljamaisteks. Valgevene sõbrad otsivad energiat disainiprotsessist endast ja eurooplased näevad enamasti kaduvat energiat. Nii võib seda kirjeldada, kuid siiski kõik nii lihtne ei ole.
VÕIT PÄIKESE ÜLE
Parimaks näiteks on euroopas tähelepanu äratanud inglase Will Holderi sügav kontseptualism. Ise selgitab ta oma näitusetööd nii: “Ma olen metafoorilise (metaphorai oli Antiik-kreeka nimetus transpordilaevadele) idee üle kandnud elektriliseks, nagu Majakovski 1923. aasta näidendis “Võit päikese üle”. Näidendis on päike nagu jumal, kelle energia ja asukoht olid inimestele kättesaamatud ja kelle üle saavutati võit tänu elektrile. Metafooriline mõte ilmneb hilisemas vibratsioonis, mida kannavad veed, keeled, elektrilisus, teadvus ning tootmine. Kõik esitletud allikad on lihtsalt tähestikulises järjekoras, et lõhkuda mõtet plakati lineaarsest lugemisest. Teose formaat ja informatsiooni hulk ei võimalda tervikut haarata või lugeda ühe korraga. Selle plakati lugemine võiks kesta kuni 150 aastat, mitte nagu tavaliselt, mil plakati mõtte peaks haarama 5 sekundiga.”
Sama sügavat kontseptualismi esindab ka Kristjan Jagomägi, kuid kohalikel väga erinevatel kujunduskunstnikel ma siin pikemalt ei peatu.
*
Haapsalu ärksamaid kodanikke võib lausa kadestada – mis kõik neile nii lihtsalt koju kätte tuleb. Panen selle muidugi väikelinna ühe võlu arvele. Lapsena kuulsin Pärnu Kuursaali taga kõlakojas viiulikontserte ega aimanud loomulikult, et esitajaks on puhkust veetev maailmakuulus virtuoos, kes esineb oma sama kuulsatele sõpradele lihtsalt lustist.