Lugesin mitu tundi Eesti Panga ja muude asutuste majandusanalüüse ja -ülevaateid, mõtisklesin nende kuivetute ja vähemkuivetute majandusindikaatorite üle ja nuputasin, et milline sündmus ikkagi oli eelmisel aastal majanduslikus mõttes kõige tähelepanuväärsem: kas Eesti majanduskasv tervikuna ja soodne konjuktuur või Tallinki aktsiaemissioon või Weroli tehase ümber toimuv või Hanschmidti ja Kangro varjust välja tulek ja miks ajakirjandus ikkagi pole välja suutnud nuputada, kust meeste miljonid pärit (millega ikkagi omal ajal Hanschmidt Möldrit santa?eeris) või mõni muu tähelepanuväärne majandus-, ärisündmus. Jaaaa? mõtlesin, tuli ka Kitter meelde, mõtlesin veel ning tukastasin arvuti taga. Ja – oh imet! – vaatamata suhteliselt ebameeldivale asendile, nägin und.
UNI. 1. ETAPP: KARTUL
Kunagi mitte väga iidsel aal asus ühe mere kaldal üks riik. Riik ei olnud teab kui suur, võib öelda, et see oli suisa väike riik.
Rahvas sellel maal oli tubli, töökas. Nende keel oli küll segane ja raske, mida ükski naaber ei suutnud mõista ja selgeks õppida, aga selle eest laulis see rahvas ennast teiste rahvaste teadvusse ja südamesse. Sõi see rahvas kartuleid. Vanasti, teati rääkida, söödi ainult naereid, aga nüüd juba umbes kolm ja pool sajandit kartuleid. Mõnikord andis meri ka mõne silgu, siis oli rahval pidupäev.
Nii nagu majandus oli sellel rahval võõra ikke all olnud, nii ka pangandus olnud. Nüüd, pärast ikke alt vabanemist aga said selle maa tublimad pojad ise majandama hakata ja oma esimesi firmasid ja panku looma. Arenes ka aktsiaturg, kuigi vaevaliselt, sest maa oli väike ja seetõttu välisinvestorile väheatraktiivne ja oma rahvas ehk sisemaine investor vaene. Välisinvestoritele aga tundus plussina, et maa oli kiiresti arenev ja nii majandus kui ka aktsiahinnad sealjuures hüppeliselt tõusmas.
UNI. 2. ETAPP: KOLM KANGELAST
Oli selles riigis ka üks pank, ta oli suhteliselt suur pank, sest ta oli tekkinud mitme väiksema panga ühinemise kaudu. Juhtis seda panka Leitnant Schmidt, tal oli ka kaks ustavat alluvat, loomulikult oli pangas sadu töötajaid aga need kaks olid kõige truumad. Need olid: natuke vanema generatsiooni esindaja ja tema otsene alluv Mr. Litter ja üks noor, tuline ja hakkaja poiss maalt Hangro. Selle nime olid tema esivanemad saanud, kuna neile oli läbi mitme sugupõlve meeldinud hanguga sitast sõnnikut kokku keerata. Aga nüüd olid uued ja kaasaegsed ajad ja poiss oli tulnud linna õnne otsima, ja näed, õnn kohe naeratanudki ja sattunud poiss panka tööle ja kohe panga presidendi Leitnant Schmidti usaldusaluseks. Ehh, mõtlenud Hangro, kus ikka elu on täis jõnkse ja jonkse, alles keerasin maal sõnnikut ja nüüd liigutan mille, aga ausalt öeldes ma tulin siia vaese mehena, olen palju tööd teinud ja ma ka väärin seda.
UNI. 3. ETAPP: LOGO.
Oli sellel pangal ka logo. See kujutanud klosetipoti kuldset prill-lauda. Mõned rahva seast mõtlesivad lihtsameelselt, et see kujutab kuld-hobuserauda, mis miski segase rahvapärimuse järgi pidavat õnne tooma, kui ta maast leituna piida külge lüüa, aga tegelikut see nii ei olnud. Või – nagu ütles Leitnant Schmidt Litterile ja Hangrole: “Ehh, lihtsameelsed arvavad, et see on kuldne hobuseraud, tühjagi see on, see on täiesti ehe kuldne prill-laud, sest ma ju valisin selle ise logoks, sest ma ju tahan tegutseda põhimõtte järgi “I don’t give a shit”. Tähtis on ikka enda huvid, teiste omast mul kama”. Ja ta naeratas oma laia päikeselist naeratust. Litter ja Hangro noogutasid muieldes kaasa.
UNI. 4. ETAPP: UUED FINANTSILISED IMEVIGURID
Elas see pank oma tavapärast elu ning arendas erinevaid pangandus- ja finantstooteid. Ja siis hakanud riigis väärtpaberiturg arenema. Isegi börs loodi ja keskdepositoorium selle juurde. Kogu rahvas oli hämmingus ja vaatas neid imevigureid, selliseid asju polnud nad kunagi näinud. Nad olid rohkem harjunud asutustega nagu KGB, partei ja glavlit. Aga nüüd oli neil väärtpaberiturg ja börs, mille kaudu sai omandada aktsiaid ja võlakirju ja igasuguseid teisi segase nimetusega finantsvigureid.
Investeerimine väärtpaberitesse ja eriti aktsiatesse omandanud kiiresti populaarsust. Ei olnud sellel maal peatselt ühtegi inimest, firmat, asutust kellel ei oleks aktsiaid olnud. Samas pani nutikas Hangro oma lihtsa maapoisi mõistusega tähele teatud kitsaskohti ja võimalusi teenimiseks ilma riskita, sest nendel aktsiatel oli tobe komme peale tõusmise ka langeda ja see ei meeldinud Hangrole üldse. Tema peas küpses plaan. Kui plaan oli läbi mõeldud, läks ta Leitnant Schmidti jutule. Leitnant võttis ta lahkesti vastu ja Litter oli ka seal.
UNI. 5. ETAPP: KAVAL PLAAN
Hakkas siis Hangro rääkima: “Vaadake, Eesti seadused ja meie ühinemisleping Börsi ja Keskdepositooriumiga võimaldavad depoopangal (milline hoiab erinevate fondide ja isikute väärtpabereid enda kontol ehk depoos) ja maaklerfirmal ehk pangal ehk panga palgal olevatel maakleritel teha tehinguid väljakujunenud normi alusel T+3 ehk tehingu päev pluss kolm päeva, mil tehingu tulemid peavad olema tehingu osapoolte arvetel – ostjal aktsiad ja müüjal raha. Aga kui meie oleme ise depoopank ja meie alluvuses on ka maaklerfirma, võime me tehingu läbi lasta ka T+1 päevaga või suisa tehingu päeval. Mis tähendab, et kui me näeme, et kolme päeva jooksul on mõni aktsia tõusnud, saame ta tagantjärele pärast tõusu vormistada tehinguga T+3 mõne oma offshore firma kontole ja selsamal tõusupäeval vormistada T või T+1 tagasi kontole kust me algselt T+3 aktsiad vormistasime. Sellega liigub kindla peale ainult osa kasumist ehk rahast ja riski nagu polegi.
Minu ettepanek oleks, et kuna me kõik oleme tulnud siia vaeste meestena ja oleme kõvasti tööd teinud, siis me vääriksime mõnda sellist tehingut ja arvestades sadu ja tuhandeid tehinguid, mis meie maaklerid päevas vormistavad, siis ei saa keegi sellest isegi sotti.”
Ja Hangro vaatas küsivalt Leitnant Schmidtile ja Litterile otsa.
UNI. 6. ETAPP: KANGELASED MÕTLEVAD.
Leitnant Schmidt mõtles: “Ega mina ju nagunii oma käsi ei määri, mina ei vormista ennast kuhugi ja – tegelikut – mis mul panga või teiste aktsiaportfellist. I don’t give a shit. Ja et mitte lasta asja kontrolli alt välja, siis las Hangro toimetab, nutti paistab poisil olevat.”
Litter mõtles samal ajal: “Mina pole ettepanekut teinud ja mina ka ei vastuta selle tegevuse eest, sest otsuse võtab vastu ikkagi Leitnant. Kuid et ma seda kõike juba pealt kuulsin, siis peavad nad minu igal juhul punti võtma – nii et mina olen vakka ja vaatan mis saab.”
Hangro mõtles samal ajal: “Mina tegin ainult ettepaneku, lõin niiöelda võimaluse, ma tulin siia vaese mehena, olen palju tööd teinud ja ma väärin seda, aga kui praegu idee heaks kiidetakse, siis on vastutus ju ikka kõrgematel juhtide Leitnantil ja Litteril.”
UNI. 7 ETAPP: KULDVASIKAS HAKKAB TÖÖLE.
“Noo jah,” möönas Leitnant kuuldavalt ja jätkas: “Natuke ju võiks, aga võta veerekese pealt, ära kohe nelja jalaga patta roni, kui meil on näiteks positsioonis mõnda aktsiat miljon tükki siis üle 100 tuhande ära tee, muidu võib välja paista.”
“Loomulikult,” vastas Hangro, “kõik saab tehtud kõige professionaalsemal tasemel, võite kindel olla.”
“Ma arvan, et kõige parem oleks selle tegevuse tarbeks eraldi osakond luua ja sulle võimu juurde anda, siis on õnnestumise protsent suurem, nimetame selle osakonna Kapitaliturgude divisjoniks, võta üks usaldusväärne inimene sinna tööle ja hakka vaikselt tegutsema,” ütles Leitnant Schmidt.
Möödusid aastad ja skeem toimis. Panga ja ta fondide tootlused olid küll võrreldes konkurentidega alati kõige madalamad ja ka pank vaatamata oma suurusele oli samasuguse aastakasumiga kui mitu korda väiksem pank või suisa kahjumis, aga rahvas ei saanud midagi aru. Ka ajakirjandus ja järelvalve ei saanud midagi aru.
“On ikka rahvas loll, nagu siis, kui nad arvasid, et meie panga logo on kuldne hobuseraud,” kõkutas Leitnant Schmit laia naeratuse saatel ja Litter ning Hangro noogutasid muieldes kaasa. Rahuloluks oli põhjust. Aastatega oli miljoneid kogunenud omajagu, vahel nad ei julgenud nii suurt summat kuuldavalt väljagi öelda.
UNI. 8. ETAPP: KONTSESSIONÄÄRIDE JAGELUS.
Ainult ükskord toimus eksess, kui nad sama skeemi alusel olid võtnud partneriks selle maa Hävitusfondi. Hävitusfond oli ta sellepärast, et omal ajal, kui maa oli ikke all, siis hävitati kogu rahva vara ära ja see fond üritas nüüd kompenseerida. Juhtis seda fondi sama kaval ja nutikas mees nagu Hangro, nimega Rehepapp. Nood tegid oma fondis samasugust värki. Aga saades teineteise tegemistest aimu, otsustasid koopereeruda, et skeem veel segasem oleks ja aktsiad ning raha liiguksid kontrollituna juba kahe finatsasutuse vahel. Eks ühised mustad tehingud tagavad ka vastastikuse lojaalsuse.
Kuid siis juhtus ses riigis ükskord börsikrahh ja Rehepapp tuli Leitnandi juurde ja nõudis, et see kustutaks panga vahendite alt tema 20-miljonilise võlgnevuse. Leitnant Schmidt keeldus ja nõudis, et Rehepapp allkirjastaks paberi, millega kahjum läheb Hävitusfondi bilanssi, ähvardades muidu kogu skeemi avalikuks tulekuga: “Saa aru, Rehepapp, mina ei ole ju asjaga seotud, I don´t give a shit, mulle sa külge ei saa akata ja sinu kahjumit ma enda panga arvele ei võta, sest meil tükk tegemist ka enda offshore firmade kahjumite kirjutamisega panga arvele ja, saa aru, need on kümned miljonid, nii et kirjuta parem alla, või ma luban, et sul läheb jamaks. Mis sellest paarikümnest miljonist kahjumist sulle, sul mujal arvetel eelnevate aastatega küllalt kümneid miljoneid kogunenud. Kas sa tõesti riskid kogu selle kaotusega,” ütles Leitnant Schmidt Rehepapile. Rehepapp nohises vihast, aga kirjutas alla. Pärast veel kommenteerinud ajakirjanduses, et Leitnant Schmidt sundind teda, aga kui ajakirjandus küsinud, et millega sellist haritud, siledat ja selgrooga meest siis sundida ka saab, siis vaikinud mõistatuslikult ja sinna see jäänudki.
UNI. 9. ETAPP: HELESININE UNISTUS.
Kunagi aastate pärast istunud Leitnant Schmidt, Litter ja Hangro – pärast kosutavat kartuli ja silgupraadi mahorkat suitsetades – pingi pääl ja unistasid.
“Jaa, mehed, me oleme rikkad,” naeratas laialt Leitnant Schmidt. “Ma viin siin pangas suitsukatteks ka ühe optsiooniprogrammi läbi ja teen ennast sellega selle aasta suurimaks eraisikust maksumaksjaks, siis ei ole hiljem kellelgi kobisemist, kui sadu miljoneid hakkan liigutama. Nad lollid ei saa nagunii aru arvutada, et kuigi ma legaalsete boonustena, palgana ja muude optsiooniprogrammidega olen vaevalt paarkümmend miljonit teeninud, ei saa ma ju kuidagi sadu miljoneid liigutada.” Leitnant Schmidt naeratas laialt, Litter noogutas vaikides muieldes kaasa, Hangro aga ütles: “Me tulime siia vaeste meestena, oleme kõvasti tööd teinud ja me väärime seda kõike.”
Leitnant Schmidt unistas edasi: “Kunagi, kui ma enam panga president ei viitsi olla, tahaks ma merele minna või siis vähemalt mõne laevafirma osta, ma võin nüüd ükskõik millise firma ära osta.” “Lollus,” ütles Hangro, “mulle meeldivad keemiatehased. Kui ikka kihutad Ferraariga mööda maanteelinti taamal loojuva tahmase päikse taustal ja näed eemalt lähenemas sinu enda keemiatehase kõrgeid korstnaid, vot siis on romantika, aga see meri ja laevad? Ei tea, pehme värk minu arust, rohkem nagu homodele.”
Litter vaikis omaette ja muigas?
ÄKILINE ÄRKAMINE
Ärkasin vappudes üles, otsaesist katmas külm higi. Mõtlesin, et huvitav, kas Eestis ka mingi selline stsenaarium võimalik on? Ei, raputasin kohe pead. Meil on ju Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Maksuamet, Maksukuritegusid uuriv inspektsioon, Keskkriminaalpolitsei, Prokuratuur, Eesti Valitsus, Riigikogu ja President.
Ei, raputasin veel veendunumalt pead, meie Eesti Vabariigis on selliste sündmuste toimumine välistatud.
Eesti majanduses toimus ju hoopis midagi muud! Ei usu või? Toon kohe ära lõigu Eesti Panga kolmanda kvartali majandusülevaatest, millest selgub, et kõik on tegelikult vägagi hästi. Kolmandas kvartalis maailma majanduskasv kiirenes, nafta hinnalanguse tõttu on viimastel kuudel ka inflatsioon mõnevõrra alanenud. Euroopa Keskpank otsustas esmakordselt peale 2,5 aastat baasintressi muuta. Eesti majanduskasv ulatus kolmandas kvartalis hinnanguliselt 10,8 protsendini, mis ületab oluliselt hinnanguliselt seitsmele protsendile liginevat potentsiaalset majanduskasvu. Inflatsioon näitab alanemise märke, langedes novembris 3,9 protsendile. Tööpuudus on alanenud seitsme protsendi tasemele, mis on madalaim näitaja peale 1993. aastat. Jooksevkonto puudujääk jääb hinnanguliselt 10 protsendi juurde oodatavast SKPst. Välistasakaalu mõjutavad ühest küljest kiire ekspordi kasv ning teisalt kapitalikaupade suurenenud import, mis väljendus kõrges investeerimisaktiivsuses. Hinnang hetke finantsstabiilsusele on hea, samas saavutas eluasemelaenude võtmise kasvutempo sügiseks ajaloo kõrgeima taseme (aastakasv 57 protsenti). Tänavu kolmandas kvartalis kiirenes kinnisvarahindade aastakasv ca 30 protsendile ning viimaste kuude arengud on seda veelgi süvendanud. Arvestades eluasemeturu kiirenenud hinnakasvu ning tõsiasja, et pangad on hakanud laenuotsustes üha enam lähtuma tagatisest kui kliendi maksevõimest, otsustas Eesti Pank karmistada eluasemelaenudega seotud regulatsioone pankadele. Selle tulemusena peavad pangad suurendama omakapitali osatähtsust laenutegevuses ning seega suureneb pankade omavastutus eluasemelaenude andmises. (Allikas. Eesti Pank)
AASTA 2006|
Nii et – ennustan soodsa konjuktuuri jätkumist. Majanduskasvuks 7-8%. Inflatsioon õnnestub tõenäoliselt suruda alla 3,5%. Jooksevkonto puudujääk jätkab vähenemist. Eurole üle ei minda, see lükkub aasta võrra edasi. Kinnisvarahinnad jätkavad tõusmist ja ennustan, et ka kinnisvara müügiobjektide pakkumine on aasta pärast vähemalt 50% suurem kui selle aasta lõpus, kuid siiski arvan, et hinnad oluliselt ei stabiliseeru, vaid jätkavad kasvamist. Werol saab vahest erastatud ja Tallinki aktsia on aasta pärast vähemalt 50% kallim, mis toob rõõmu Eesti rahva õuele – uus täht on sündinud.