Teie ekstsellents, jooksuklubi “Rukkihundid” juhatus ei saa ega taha enam vaikida katastroofilisest olukorrast Eesti metsaradadel. Sügava nördimusega oleme tummade tunnistajatena jälginud seda, et samal ajal, kui kogu ülejäänud elu Eestis muutub järjest üksikasjalisemalt reglementeerituks, valitseb jooksuradadel veel täielik anarhia. Tulemused on igale avalikule jooksuhaldajale täiesti ettearvatavad. Me tahame aga rõhutada, et järgnev sünge statistika kraabib tegelikult vaid kogu õuduskogumi pealispinda ega väljenda seega kaugeltki täies mahus Eesti jooksumaastikul valitsevat täielikku kaost.
KOHUTAVAD NUMBRID
Niisiis, kõigepealt kiretu statistika. Iga pargis, metsas või maanteel jalutanud kodanik võib meenutada vähemalt kümmet (kui mitte rohkemat) moondunud füsiognoomiaga, elajalikult ähkivat, oma anaeroobse läve ammu ületanud nn “tervisejooksjat”. Riigi tegevusetuse tulemusena äärmiselt puudulik statistika on sääraste muljetega paraku liigagi heas kooskõlas.
“Rukkihuntide” poolt möödunud nädalal läbi viidud kontrollreidi käigus tuvastati 188 jooksja puhul ebapiisavat kapillarisatsiooni, 144 harrastajal oli kaasas rahvusvahelise hea jooksmistavaga ettenähtust oluliselt vähem mitokondreid, 204 juhul täheldasime oksüdatiivsete ensüümide ebapiisavat aktiivsust, 143 silkaja juures ületas laktaatide tase liitris veres 4 millimooli, 113 korral täheldasime glükogeeni liigset tarvitamist, 179 puhul oli tegemist ebapiisava müoglobiini tasemega, ning – mis kõige drastilisem – 3 jooksjal polnud ette näidata mitte ühtegi süsivesikut.
JOOKSUÕNNETUSTE KASV
Selle kurva andmestiku peegelpildiks on igasuguse kontrolli alt väljunud jooksuõnnetuste arv. Meie andmetel hukkus ainuüksi möödunud aastal meie metsaradadel 50 inimest jalgade ülekoormuse ja 13 inimest jalatalla lihaste ülekoormuse tõttu. Pikaajalise töövõimetusega lõppenud õnnetuste arv on kordades suurem. Nii näiteks invaliidistus täielikult 254 inimest pärast Achilleuse kõõluse põletikku, 341 inimest tabas sama saatus lihaskrambi ja 423 inimest nimme-sääreluu trakti sündroomi tulemusena.
Koduvabariigi rahvamajandusele on sellega tekitatud korvamatut kahju. “Rukkihuntide” poolt Luua Metsakooli majandusteadlastelt tellitud uuring näitab, et jooksuõnnetustest põhjustatud vigastuste ja surmade mõjul on Eesti majandusele ajavahemikus 1992-2005| tekitatud rahaline kahju vähemalt 150 miljardit krooni. See on ligi viis korda suurem kui Eesti krooni kattevara! Siinkohal tuleb rõhutada, et nimetatud uuring keskendus ainult jooksuõnnetustest tingitud otsestele kahjudele. Me võime üksnes oletada, millist mõju on meie reguleerimata jooksumaastik avaldanud välisinvesteeringutele, liberaalsele välismajandusre?iimile ja konservatiivsele fiskaalpoliitikale. Lisaks sellele on organiseeritud jooksuklubidel jäänud teenimata miljoneid kroone.
MIDA TEHA?
Eelöeldut arvesse võttes teeme Teile ettepaneku astuda viivitamatuid samme jooksutegevuse seadusandlikul korrastamisel. Meie hinnangul tuleks kõigepealt lõpetada isetegevuslik jooksmine. Just seal riskitakse kõige enam ning just seal on õnnetuste arv kõige suurem. Harrastajad peaksid aru saama, et jooksmine on terviseks ainult kogenud treeneri ja mäned?eri valvsa pilgu all.
*
“Rukkihuntide” väljatöötatud jooksuturu reformikava oleks seega järgmine:
1. Eesti Wabariigis tohivad joosta ainult ametlikult registreeritud jooksuklubide liikmed.
2. Jooksuklubid on kasumit mittetaotlevad, liikmemaksudest finantseeritavad tulumaksuvabad ühingud.
3. Ebaprofessionaalsete turusolkijate tegevuse takistamiseks tuleb siseministri haldusalasse luua Eesti Jooksuamet. Esialgu võiks see institutsioon asuda liikluspolitsei juures, hiljem tuleks sellele anda liikluspolitseiga võrdne staatus.
4. Et jooksuklubidest saaksid tõepoolest tõsiseltvõetavad organisatsioonid, tuleb nõuda nende juhtidelt kõrget professionaalset taset. Meie arvates on möödapääsmatu, et klubi esimehel oleks kõrgem majandusharidus, lisaks tegevuse majandusliku poole eest vastutava klubi esimehe peaksid selle juhatusse kuuluma veel kõrgema meditsiinilise haridusega füsioloog ning jooksumarsruutide eest vastutav kõrgema eriharidusega logistik. Kõrgharidusega semiootiku kaasamine pole meie hinnangul reformide praeguses faasis veel tingimata vajalik.
5. Uutmise esimesel etapil oleks jooksuameti ülesandeks eelkõige toimiva patrullimissüsteemi väljatöötamine. See on eelkõige vajalik piraatjooksjate tabamiseks ning ühtlasi ka jooksuklubides toimuva seaduslikkuse jälgimiseks.
*
Me anname endale aru, et nimetatud meetmed kujutavad endast vaid esialgseid samme uuenduste pikas reas. Jooksuklubi “Rukkihundid” on ühes Luua Metsakooliga valmis osutama siseministeeriumile igakülgset toetust Eesti jooksuseadustiku väljatöötamisel, et Eestist saaks lõpuks ometi tõeliselt euroopalik riik.
Mens sana in corpore sano!
Miks on see kirjatükk pühendatud prantsuse majandusteadlasele?
Nii või umbes nii oleks nüüdisaegses Eestis tõenäoliselt kirjutanud prantsuse majandusteadlane Frédéric Bastiat (1801-1850).
*
Bastiat’ loomingu südamiku moodustavad riigikeskset mõtlemist naeruvääristavad majanduspoliitilised pamfletid.
*
Suur osa tema sarkastilistest rünnakutest “progressiivse” majanduspoliitika aadressil on avaldatud 1845. aastal ilmunud kogus “Majanduslikud sofismid” (Sophimes économiques). Kogumiku kuulsaimaks looks on ilmselt “Küünlameistrite palvekiri” (Pétition des fabricants de chandelles), milles küünlameistrite tsunft palub Prantsusmaa valitsuselt kaitset oma madalamate kuludega konkurendi (s.o Päikese) eest.
*
Sarnaselt Jonathan Swiftiga näitab Bastiat protektsionistlike põhjenduste absurdsust, viies nende pooldajate mõttekäigu selle loogilise lõpuni.
*
Bastiat’ ingliskeelsele pamfletikogule sissejuhatuse kirjutanud Friedrich Hayek ütleb, et kuigi võrreldes Bastiat’ ajaga on tänapäeva riigiusklike arutluskäigud keerukamad ja seetõttu raskemini paljastatavad, annavad Bastiat’ lihtsad lookesed huvitatud lugejale olulise eelise oma kaasaegsete näivteaduslike skeemide läbinägemisel. Loodame, et Bastiat’lt valitud lõputsitaat kinnitab seda arvamust.
*
Frédéric Bastiat: “Kui inimkonna sünnipärased omadused on nii nigelad, et inimestele vabaduse andmine on ohtlik, siis kuidas on võimalik, et valitsejate omadused on alati head? Kas seadusandjad ja nende volitatud isikud ei kuulugi inimkonna ridadesse? Või arvavad nad, et nad ise on tehtud peenemast puust kui ülejäänud.”