Kuld
Presidendipaar, kes jõudis oma ajast ette
Kõrgemale ja kaugemale ei ole meie palavalt armastatud presidendipaar jõudnud, kiiremini aga küll. Vähe on perekondi, kes elavad omast ajast eest. Meenuvad perekond Marie Curie ja perekond Marta Lepp, meie õnneks tegeles viimati mainitud abielupaar vabaarmastuse praktiseerimise, mitte aatomienergia vabastamisega.
Kadrioru dementseid pressiavaldusi ja laiade masside pimedat viha põhjustanud Evelini uue auto soetamise plaan võib küll jätta mulje, et presidendipaar on oma ajast maas ja elab ikka veel möödunud majandustõusu harjal. See ei ole nii, tegu on optilise pettusega, tõsi ta on, et auto maksab milli ja on bemmi d?iip, aga…
Autospordi eksperdid võivad minu arvamust kinnitada, vahel juhtub nii, et Button sõidab Hamiltoni taga, aga see pole sellepärast, et ta on sekundiga maha jäänud, vaid sellest, et ta on jalgujääjale just ringi sisse tegemas. Nii on ka meie presidendipaariga, nad on eriti võimekad isiksused ja omast ajast kaugele ette jõudnud, ilmselt on nad ees juba kahe ringiga.
Nii peabki, isikliku käitumisega tuleb arvamusliidritel meile eeskujuks olla. Majandustõus tuleb kiiremini, kui me näeme, et tragid inimesed on juba kriisist välja tulnud ja taas haljale oksale jõudnud. Tähendab – õitseng on võimalik, tuleb lihtsalt rohkem pingutada. On vaja rohkem vaeva näha ja tulemus tuleb. Jõudu.
*
Hõbe
Rainer Nõlvak, meeskondliku mõtlemise treener
Mõttetalgute nimel all tuntud meeskondlik mõtlemine on uus spordiala, mille on välja töötanud kodanik Rainer Nõlvak. Nõlvak kogus feimi transeestilise prügikoristuskampaaniaga. Tema hämara filosoofia võime kokku võtta lausega: koristan – järelikult mõtlen. Midagi uut siin ei ole. Koristajate, köögitüdrukute ja madruste mõtteid on ennegi ühiskonna ümberkorraldamiseks kasutatud. Senini edutult.
Aga miks mitte uuesti proovida, esimene lennuk ei lennanud ja esimene hamburger oli vägagi tõenäoliselt tervislik ning maitsev. Nii et, Nõlvak, küta edasi, proletariaadi diktatuur kukkus läbi, aga koristajate mõttetalgud on kindlasti viljakad. Mõtlesite välja, et koristamine teeb metsaaluse puhtaks, küllap leiate ka korruptsioonile ja vähile ravimi. Kindlasti leiate.
Kaua on otsitud töökindlat testi, mille abil saaks mõtlevad inimesed lollidest eristada. Nüüd on see nõks käes – kes koristab, see on ka mõttehiiglane. Koristamine on tark asi, kindlasti targem kui telekavaatamine, rahakogumine pensionisambasse või klaasist ja suitsukonidest ristisamba ehitamine. Ka kõigi mõtlevate inimeste koondamine mõttetalgutesse on otse geniaalne lahendus, ütleb ju vanasõnagi, et kaks Rainerit on ikka kaks Rainerit.
Kahju ainult, et kogu see vaimne raskekahurvägi tulistab varblase pihta. Eesti probleemidega küll planeedi helgemad pead tegelema ei peaks. Meie ainus probleem oli prügi, see on nüüd ära koristatud ja on ülim aeg asuda euroliidu, Hiina ja Iraagi valupunktide lahendamisele.
Alustage omati kiiremini oma talgutulemuste elluviimisega, tahaks kangesti näha, kelle te inimkonna helge tuleviku nimel ära koristate.
*
Pronks
Riigieelarve, kärpemeister
Eesti riigi eelarve on muistsete näljakunstnike otsene järeltulija. Tõsi, riigieelarve ei istu laadaplatsil puuris ega kurdista publikut kõhukorinaga, vaid konutab telepurgis ja jälgib rahavooge, niikaua kui veel midagi jälgida on. Kassi saba lõikamine kaheksa miljardi kaupa on valus, piinlik ja tüütu, aga see käib näljakunsti juurde.
Näljakunst pole artisti näljasurm, vaid publiku piinamine. Valus on vaadata kõiki neid läbi naha paistvaid roideid ja näokolju komponente. Mõttetu üritus, ma ütleksin, Läti lööb meid näljakunsti igal alal. Lätis on pooled ministeeriumid maha põletatud ja õpetajatel pool palka ära kärbitud. Meil aga tõstetakse kaitseministeeriumi palkasid ja ka kirikuõpetajad on endiselt kaitseväe leival ja supil.
Pronks on antud juhul avansiline, tuleb veel rohkem pingutada. Jätta järgi ainult üks ministeerium, kärpeministeerium, milles töötab ainult üks ametnik – riigikärpija. Koolireform on kasutu seni, kuni kõiki koole pole suletud, lapsed võivad õppida lugemist töökohal, juhul kui on tööd ja kui see töö vajab kirjaoskust. Paljud ei saa kunagi tööd, mis neist õpetada.
Veel parem oleks kogu riigi eelarve viia 100 000 euro või latini, vabadussõja ajal oli kogu Eesti riigi eelarve 100 000 ostmarka ja sõda võideti.
Lätlased oskavad paremini kärpida, vahest peaksime Euroopa Liidu raames tugevamalt Lätiga integreeruma, meil ju integratsiooni spetsialiste sitaks, tehku vahel ka sisulist tööd. Piinlik, kui ise nälgidagi ei oska, aga nii see paraku on.