Kuld
Töötu. Massiga löömise eest
Uus populaarne rahvaspordiala on töötus, töötute hord kasvab iga kuu kaheksa tuhande uue fänni võrra. Mis on selle kõrval Paide-Türi rahvajooks või Tartu maraton? Maratonile ei lähe ükski mõistlik inimene, töötute hulka vahel ikka mõni satub.
Paraku on töötute põhimass endised küprokhüttide põllule peale ehitajad ja nende junnide küünilised edasimüüjad ehk kinnisvaramaaklerid. Küprokhütindus moodustas pimedal majandustõusuajal kolmkümmend prossa meie rahvuslikust häbist, teiste sõnadega SKP-st.
Seega on küproki voltimise alalt lähiajal tulemas veel üle saja tuhande töötu. Kui arvestada siia juurde veel need, kes maaklerite kingi viksisid ja nüüd samuti töö kaotavad, sest eksmaaklerid eelistavad paljajalu mudas paterdada, on teine sada tuhat töötut lisandumas.
Endiseid maaklerite kingaviksijaid pole aga enam rahvasportlased nagu vahendajad, vaid töötute kõrgliiga, see tähendab niisugused tegelased, kes kunagi on ka midagi kasulikku korda saatnud. Töötus on kestusala, kes korra töölt pääsenud, see sinna vabatahtlikult tagasi enam ei lähe.
Igal juhul on kindel, et töötud uut ametit ei õpi ja kui õpivad, siis ainult sellise, mille kohta on juba enne õpingute algust selge, et sellist tööd kellelgi anda ei ole. Mainitud põhjusel õppis terve kari töötuid lähiminevikus ümber korstnapühkijaks. Omalt poolt soovitan töötutel õppida ka kuutõrvamist, liivast köie keerutamist ja sõelaga vee kandmist.
Vaistlikult ju töötu mõistab, et tal pole tööd vaja, paraku ei mõista ta veel, et organiseeruda on vaja, ühelgi parteil pole kaheksat tuhandet motiveeritud liiget ette näidata, töötutel on aga isikkoosseisu piisavalt, et võita absoluutselt kõik valimised ning seejärel töö keelustada. Kuld on sama hästi kui käes.
* * *
Hõbe
Keit Pentus. Võidule ja linnapea ametile lähedale jõudmise eest
Keit Pentust tean ma väga hästi, ta on see tibi, kes päevapoliitika saadetes kogu aeg midagi seletab ja endast vanematele härrasmeestele ebaviisakalt vastu haugub. Jääb täiesti arusaamatuks, miks muidu asjalikud taadid temaga väljas käivad. Leidub ka kasituma suuvärgiga isendeid.
Kui asi oleks seksis, siis oleks Pentus juba neljateistaastaselt uuema mudeli vastu vahetatud, siin peab olema midagi enamat. Ehkki perverssused pole välistatud, kaldun kahtlustama uut suurt vandenõuteooriat. Vandenõu koosneb kahest operatsioonist. Esiteks liiguvad reformi taadid Pentusega ringi, jättes mulje, nagu oleks tegu mingi eriti laheda tüübiga.
Eks kesikud ja isamaalased taha ka Pentusega liini panna, sest reform on kõige trendeloovam erakond. Samal ajal aga õpetatakse Pentust välja nagu gladiaatorit või lapsspiooni. Võimalik, et teda hoitakse puuris, toidetakse toore lihaga ja torgitakse kahvliga, et ta oleks raevust hullunud.
Mingil ainult reformierakonna salanõunikule teadaoleval hetkel lavastatakse suur feministlik farss, mille vormi me veel ei tea, aga mille sisuks on Pentuse tõus mõnele olulisele ametipostile, milleks on kõige tõenäolisemalt Talina Linnriigi troon. Tallinna kiimaline õukond, olles veendunud uue seltsidaami voorustes, laseb sellel takistamatult sündida.
Lihtsameelsed Tallinna paksud ja paksukesed loodavad läbi elada erutavaid reformistlikke hämarolekuid, ent neile saab osaks pigem midagi kannibali holokausti taolist, turufundamentalismi algtõdede abil zombistatud Pentus lihtsalt rebib nad ribadeks, soolab sisse ja seedib ära. Avansiks võib hõbeda anda küll.
* * *
Pronks
Evelyn Sepp. Selle eest, et andis oma elu
Ameeriklastel on ilus komme anda pihtasaanud, kuid ellujäänud soldatitele purpursüdame orden. Läbilastud püksid on sageli päris uued, kahju ära visata, hea on, kui haige inimene ei pea nõela ja niidiga jantima, vaid paikab augu just selleks mõeldud aurahaga.
Evelyn Sepp on sama palju kannatanud, otse meeletult kannatanud. Esiteks on vaesekene olnud sunnitud veetma taksos rohkem aega kui keskmine retsidivist kongis. Saja kahekümne viie tuhande krooni taksoga mahasõitmiseks kulub teatavasti kümneid aastaid.
Miks ta selle nutsu eest autot ei ostnud, no ei tea. Küsida ka ei saa, sest tervis on Sepal kaunikesti läbi. Evelyni ennastsalgavus on lausa fenomenaalne, rügades mingi tantsusaate produtsentide heaks, unustas ta söömise ning kukkus koomasse. Selliseid, kes ennast tilgutite alla orjavad, on vähe.
Tavaliselt kaotavad saatekülalised taolistes palaganides ainult inimväärikuse, Sepp aga jättis stuudiosse lisaks sellele veel kaksteist kilo sulapekki. Kui mingi masside meelelahutus mõjub nagu koonduslaager, siis tuleks kaaluda tema kvalifitseerimist inimsusevastaseks kuriteoks.
Sepp on näidanud, et ta on eesti kõigi aegade kõige ennastsalgavam poliitik, kes rahva meeleheaks on nõus sõna otseses mõttes surema. Sepaga võiks asendada mõne meie riigiaparaadi kõige nõrgematest lülidest, mul pole midagi selle vastu, kui ta pannakse kultuuriministriks. Sepp teab, mis tähendab näljast kokku varisedes suurt kunsti teha.