Aeg-ajalt tunnen väga puudust Mati Undist, tema kirjasõnast, mis mõnikord oli ohtlikkuseni lihtne, balansseerides lapseliku naiivsuse ja süvafilosoofilise mõttetarkuse piiril. Unt ei sarnanenud kellegagi peale iseenda. Ta oskas imestada nagu laps. Ükskord kirjutas elektrist. Umbes nii, et mis imevärk see on, lähed seina juurde, vajutad väikesele nupule ja tuba saab valgeks. Kogemata tähelepanija Ega ta […]
Read more →