Ükskõik millist alternatiivset kunstisuunda omaaegse N. Liidu ideologiseeritud kunsti kontekstis vaadelda, ikka on esimene postulaat üsna sarnane: me liikusime üldjoontes samas suunas nagu kogu lääne kunst, sest meie traditsioon, kultuurilised eeldused ja mõtteviis soosis seda. Seda, et teistsugusus võib osutuda meie rikkuseks, on alles hiljem aru saama hakatud, kuid see ei tähenda mitte mingit õigustust […]
Read more →