UUS LEHEKÜLG: Muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu kirjeldab uuringut, mis peaks ajakohastama muinsuskaitsjate tegevust, suhtlemaks tihedamalt eraomanikega, kellega seni on napimalt arvestatud.
Kui 2013. aastal möödus Muinsuskaitseametil 20. tegutsemisaasta, siis kuu aega tagasi, 9. märtsil, oli päev, mil täitus kakskümmend aastat Eesti taasiseseisvumise järgse esimese muinsuskaitseseaduse vastuvõtmisest.
Muinsuskaitse fookusraport
Muinsuskaitseseadus on kahekümne aasta jooksul teinud läbi mitmeid muudatusi, millest suuremad toimusid 2002. aastal ja 2011. aastal. Praegu on käsil uue muinsuskaitseseaduse ettevalmistamine ja loodetavasti jõutakse selle aasta lõpus seaduse vastuvõtmiseni.
Uue seaduse ettevalmistamine sai alguse juba 2013. aastal, kui Pärnu maakonna baasil viidi läbi projekt mälestiste väärtuspõhiseks hindamiseks. Samal aastal alustati ettevalmistusi Säästva Arengu Komisjoni fookusraporti jaoks ning töö sai valmis 2014. aasta märtsi lõpus.
Pärnumaal läbiviidud pilootprojekti raames olid fookuses ennekõike mälestised, nende kultuuriväärtus ja seisukord. Projekti raames otsiti vastuseid küsimustele, kas mälestiseks olevate asjade nimekiri on liiga pikk või paraja pikkusega, kas nimekirjas olevad asjad on võrdselt väärtuslikud riigi vaatevinklist või peaks kaaluma kohaliku tähtsusega mälestiste kategooria sisseviimist. Säästva Arengu Komisjoni jaoks koostatud fookusraportiga seotud uuringus keskenduti eraomandis olevate kinnismälestistega seotud teemadele, mälestise omaniku õigustele ja omaniku kohustustele. Fookusraportit ettevalmistava uuringu käigus käsitleti mälestiste omanike ja riigi vaheliste kohustuste ja vastutuse proportsioone ning ootusi.
Ümberkujunevad väärtushinnangud
Kuna pärast 2006. aasta lõpus läbiviidud ja 2007. aasta alguses avaldatud Riigikontrolli auditit Muinsuskaitseameti tegevuse kohta kultuurimälestiste kaitsel ei ole õnnestunud teostada ühtegi ulatuslikumat analüüsi kultuuripärandi säilimisega seotud riigipoolse tegevuse kohta, siis on 2013. ja 2014. aasta uuringud äärmiselt vajalik materjal uue muinsuskaitseseaduse eelnõu koostamiseks.
Muinsuskaitse valdkonnas toimuva kohta tehtud uuringud ja ühiskonna areng tingivad vajaduse muuta valdkonna regulatsiooni. On paratamatu, et koos majandusliku olukorra ja ühiskonna muutumisega toimub õigusruumi järkjärguline ajakohastamine. Peab arvestama asjaoluga, et alates taasiseseisvumisest kuni tänaseni on Eesti inimeste arusaamades kultuuripärandist toimunud märkimisväärsed muutused – seoses väärtushinnangute ümberkujunemisega tõusevad inimeste igapäevaelus esikohale asjad, mida varem väärtustati vähem.
Riik omanikele toeks
Lisaks riigisisestele protsessidele on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi riigipoolseid kultuuripärandiga seotud tegevusi Eesti liitumine erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Ühe näitena võib tuua Euroopa Liidu direktiivide mõju ja seotuse kultuuripärandiga. Vaatamata Euroopa Liitu kuuluvate riikide sõltumatusele oma kultuuri ja kultuuripärandiga toimetamisel ei saa me üle ega ümber energiatõhususe direktiivist mälestiseks olevate hoonete säilitamisel. Samuti on kultuuripärandi nimekirja kuuluvate vesiveskite, veskitammide ja paisude säilimise ning säilitamise teema tihedalt seotud kalade kudemispaikadesse pääsemist reguleeriva direktiiviga.
Loodetavasti aitavad teostatud uuringud ja muinsuskaitsemaastiku olukorra objektiivne hindamine nüüd, kakskümmend aastat pärast esimese taasiseseisvumise järgse muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist, sõnastada uut muinsuskaitseseadust kujul, kus riik võtab kultuuripärandi säilitamiseks senisest suurema vastutuse ja on omanikele senisest suuremaks toeks.
*****
Kultuuripärandi säilitamisel võtab riik senisest suurema vastutuse ja on omanikele senisest suuremaks toeks.
