Eelmisel aastal tuli Eestisse sõber ja kolleeg Ungarist. Ta on kõva psühhedeelia fänn ja oli kusagilt välja nuuskinud Luarvik Luarviku plaadi. See meeldis talle niiväga, et ta tahtis kohe osta kõik Luarvik Luarviku albumid. Saatis mulle veel meili, et ma seletaks talle Tallinnas, kus neid CD-sid müüakse. Ja siis ma muidugi avastasin, et Luarvik Luarvikut kusagil ei müüda. On neid CD ostmise kohti nagu igal pool, aga supermarketis müüakse ? eks ise teate. Ja väiksemates kohtades ka polnud. Ajasin talle siis välja Luarviku meeste kontaktid, et las saab kokku ja küsib otse.
Probleem sellega aga ei kao. Eestis tehase palju muusikat, mida kusagilt pole kätte saada. Ükskõik mis ?anrist. Tahate osta eesti punki? Palun väga, minge ja ostke Vennaskond ja sellega üldiselt asi piirdubki. Väiksemaid ja vähem meedia tähelepanu pälvinud bändide muusikat pole kusagil. Sama käib ükskõik mis muu stiili kohta. Palun ütelge, kust ma saan osta näiteks vanu drum’n’bassi albumeid? Neid, mida lasti välja pärast kassetiaega? Ja marginaalsemat Eesti hiphoppi? Või – äkki tahaks oma soliidses vanuses kollegile kinkida Tanel Rubeni CD?
Suur küsimus on see, kumb pool siin müügist huvitatud ei ole. Kas poed ei taha müüa või bändid ise ei viitsi oma CD-sid poodidesse nillida. Muidugi on võimalik kraami alati illegaalselt alla laadida või siis kuulata Netiraadiost. Aga kui ma tahaksin oma välismaa sõbrale – kes tingimata soovib kindla bändi kindlat CD-d – rõõmu valmistada, mis siis? Ja kui ma ise tahaksin minna ning uurida, mida kõike on Eesti bändid vahepeal ilmutanud? Kogu mp3-e majandus on väga ebaülevaatlik ja seda just eriti välismaalasele. Siin on lätlased eestlastele ära teinud – keset Riia vanalinna peatänavat asub muusikapood, kus on lai valik läti muusikat folgist elektroonikani. Mine, kuula ja vali välja.